Viie-aastane distants kümne sihtmärgiga

Autor: • Lisatud 12. mai, 2015

 

Hannes Rumm

Hannes Rumm

Kiire stardiga. Sihik kindlalt paigas. Eesmärk: finišeerida võitjana. Nii võib lühidalt iseloomustada näiteks viimaste aastate maailma parimat laskesuusatajat Martin Fourcade’i.

Ent sama iseloomustus sobib üllataval kombel ka eelmise aasta novembris Jean-Claude Junckeri juhtimisel tööd alustanud uue Euroopa Komisjoni kooseisu kohta. Miks nii?

Esiteks pani uus Euroopa Liidu tegevvalitsus algusest peale kindlalt paika oma kümme peamist eesmärki, mille nimel viis aastat töötada. Teame ju Eesti kommet koostada sadu riiklikke strateegiaid, millest enamik ei toimi põhjusel, et kõik asjad saavad võrdselt tähtsad olla ainult paberil.

Uus Euroopa Komisjon otsustas piirduda kümne prioriteediga, ent need siis tõesti ka ära teha selgelt mõõdetava tulemusega. Ehk nagu sõnastas selle Euroopa Komisjoni president Juncker: „Euroopa Liit peab olema suur suurtes asjades ja väike väikestes asjades.“

See tähendab, et loobutakse tegelemast pisiasjade ülereguleerimisega ja keskendutakse Euroopa arenguks strateegiliselt olulistele valdkondadele nii, et viie aasta pärast saab selgelt hinnata Euroopa Komisjoni töö edukust või ebaedukust.

Teiseks asus Junckeri komisjon oma prioriteetide täitmisele piltlikult öeldes lendstardist: juba esimese töökuu lõpus käidi välja plaan, kuidas koostöös Euroopa Investeerimispangaga kaasata erasektorist täiendavalt 315 miljardit eurot ning suunata need majanduse elavdamisesse.

Veebruari lõpus tutvustas Euroopa Komisjon oma ideid energialiidu loomiseks. Esimest korda ajaloos on lootust tegeliku energiakoostöö tekkimiseks liikmesriikide vahel. Plaanis on luua terviklikud energiaühendused ning saavutada Euroopa riikidele suurem mõjujõud energiaostudel. Energialiit on hea näide üleeuroopalise koostöö lisaväärtusest rahvusriikidele ja tavalistele tarbijatele. Kui seni vaatasid liikmesriigid oma energiavõrke riigisiseselt, siis tulemuseks oli see, et energia liikus Euroopa riikide vahel halvasti. See omakorda suurendas paljude EL-i riikide sõltuvust monopoolsest energiamüüjast nagu näiteks Gazprom, ning on tähendanud paljudele Euroopa tarbijatele põhjendamatult suuri energiaarveid.

Kolmanda prioriteedina esitles asepresident Andrus Ansip ja tema tiim 6. mail ettepanekuid edendamaks euroliidu digimajandust, mis on võrreldes näiteks USA omaga killustunud ja vähem konkurentsivõimeline. Ühtse digituru nõrkus takistab seetõttu just Eesti-suguste väiksemate riikide firmade võimet müüa oma kaupu üleeuroopalisel digiturul ning tähendab väiksemate riikide kodanikele viletsamat võimalust kasutada e-kaubanduse teenuseid.

Järgmised viis aastat näitavad, kas Euroopa Komisjon suudab hoida Martin Fourcade’i tempot ja tabada sihtmärke sama kindlalt.

 

Autorist: Hannes Rumm

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>