Vene blufiga võitleja: desinformatsiooni vastu aitab tihtipeale huumor

Autor: • Lisatud 18. mai, 2016
Anneli Kimber seisab Gruusias hea selle eest, et Euroopa Liidu sõnumid jõuaksid kohalike inimesteni ning neil oleks ka mõju.

Anneli Kimber seisab Gruusias hea selle eest, et EL-i sõnumid jõuaksid kohalike inimesteni ning neil oleks ka mõju.

Anneli Kimber on Eesti riigi poolt lähetatud Euroopa Liidu välisteenistusse. Alates läinud sügisest töötab ta Brüsselis asuvas East StratCom Task Force’is ehk idapartnerluse riikide suunalise strateegilise kommunikatsiooniga tegelevas rakkerühmas, olles strateegilise kommunikatsiooni ekspert.

Mis on täpsemalt teie rühma ülesandeks?

Lähtume oma tegevuses ELi välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini eelmisel aastal ülemkogule esitatud kolmest eesmärgist. Need on tõhusam suhtlemine ning ELi tutvustamine idapoolsetes naaberriikides; sealse sõltumatu meediakeskkonna tugevdamine ning ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine desinformatsiooni alal ja ELi suutlikkuse parandamine desinformatsiooni ennetamisel ja sellele reageerimisel.

Hetkel töötab rakkerühmas üheksa inimest. Eesti, Läti, Taani, Tšehhi ja Ühendkuningriigi poolt on riiklikud eksperdid. ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjon on saatnud kumbki ühe ametniku, lisaks on meil üks praktikant.

Meeskonda juhib Briti diplomaat, varasemalt EEASis (ELi välisteenistuses) Türgi osakonda juhtinud Giles Portman. Veebruari lõpus kuulutati välja veel kaks liikmesriigi eksperdi kohta, uue eksperdi saatmise vastu on hetkel huvi tundnud Rootsi, Leedu ja Holland.

Kuidas selle ametikoha saamine käis?

Olen alates 2012. aastast töötanud ELi kommunikatsiooni ja idapartnerlusega seotud projektidega Armeenias, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. Näiteks töötasin rahvusvahelise eksperdina ELi keskuse juures Armeenias ning kirjutasin Moldova keskvalimiskomisjonile viimasteks valimisteks kommunikatsioonistrateegia.

Kui Euroopa Liidu välisteenistus hakkas liikmesriikide välisministeeriumide kaudu uude rakkerühma eksperte otsima, võttis Eesti välisministeerium ka minuga ühendust. Edasi andsin EEASile intervjuu, saatsin dokumendid ning mind lähetatigi paari kuu pärast Brüsselisse. Ametlikult alustasin eelmise aasta 1. septembril.

Kuna töö põhieesmärgid kattusid minu pikaajalise kogemusega kommunikatsiooni vallas, siis eeldasin, et saan oma erialal jätkata ning varasemaid soovitusi ELi institutsiooni sees töötades ellu viima hakata. Nii see on siiani ka läinud.

Kuidas teie tööpäev välja näeb?

Päevad on pikad. Alustan tavaliselt 8.30 ning lõpetan õhtul pärast seitset. Meeskonnas on meil töövaldkonnad ära jagatud. Mina juhin Gruusia-suunalist tegevust ning olen abiks ka Armeenia, Aserbaidžaani ja Moldova teemadel. Lisaks aitan kolleege Kremli-meelse propaganda vastasel võitlusel ning tegelen idapartnerite juures sõltumatut ajakirjandust toetavate projektidega.

Tavalisel päeval tegutsen pidevalt koos Tbilisi ELi delegatsiooni kolleegidega, töötame Gruusias ühiselt välja täiesti uut lähenemist ELi kommunikatsioonile. Siis vahepeal tegelen näiteks graafilise disaini firmaga, tehes infograafikuid või olen ELi Nõukogu filmistuudios, kus teeme Gruusias ELi tutvustavaid videoklippe.

Brüsselile kohaselt on palju ELi institutsioonide või Brüsseli mõttekodadega nõupidamisi, kus arutame uusi projekte ning idapartnerite suunalise kommunikatsiooni parandamist. Saadan välja ka desinformatsiooni uudiskirju või säutsun meie @EUvsDisinfo kontol.

Kuna meeskond on uus, tuleb meil oma tööle loominguliselt läheneda ning pidevalt uusi projekte välja mõelda. Hetkel näiteks töötan välja kontseptsiooni euvsdisinfo.eu netiportaali jaoks.

Kas töö käib Brüsselis või sõidate pidevalt ringi?

Peamiselt Brüsselis ELi välisteenistuse peamajas, kuid vähemalt iga kahe kuu tagant olen nädala Gruusias. Viimati saabusin Tbilisist tagasi 9. mail, seal aitasin Euroopa päeva tähistamise üritusi läbi viia. Lisaks olin eelmise aasta lõpus Moldovas ja Armeenias ning jaanuaris Aserbaidžaanis. Palju osalen ka Euroopas konverentsidel ja mitmesugustel üritustel.

Kui suure osa East StratCom Task Force’i tegevuses moodustab Vene propaganda analüüs? Kuivõrd on üldse Euroopa Liit ja selle institutsioonid sihtmärgiks valeinfo levitajaile?

Valeinfovastane võitlus moodustab meie meeskonna tööst umbes kolmandiku. Selle suuna tegevust juhib mu kolleeg, Tšehhi ajakirjanik Jakub Kalensky. Ta tuli ELi välisteenistusse juba valmis kontseptsiooniga luua üle-euroopaline desinformatsiooni koguv võrgustik, mis annaks välja iganädalasi ülevaateid valeinfot sisaldavate lugude esinemisest rahvusvahelises meedias, tõestamaks, kui laiaulatusliku probleemiga on tegu.

Nüüdseks oleme välja andnud 25 Disinformation Review nädalakirja ning kogunud üle tuhande desinformatsiooni sisaldavat üksikloo pea kõigist ELi riikidest, idapartnerite juurest ning kaugemaltki. Sõltume info kogumisel vabatahtlikest, kes meile selle töö tarvis regulaarselt raporteid saadavad.

Kuna meie meeskond on väike, siis suuri analüüse me ise ei tee. Teeme tihedat koostööd mõttekodade, Euroopa Parlamendi ning liikmesriikidega, kes meiega regulaarselt oma raporteid jagavad.

Kord nädalas anname lisaks Disinformation Review’le välja Disinformation Digesti uudiskirja, kus lisame Review’s paljastatud faktidele analüüsi. Jälgime, kuidas kajastab Kremli-meelne meedia tähtsamaid uudiseid ning mida räägitakse Vene sotsiaalmeedias. Selle taustal kogume ja analüüsime pidevalt Vene propaganda enimkasutatavaid narratiive ning valeinfo levitamiseks rakendatavaid taktikaid.

Üritame igast analüüsist teha huvitavaid infotooteid, olgu see infograafik, video või viktoriin, et meie analüüsi tulemused jõuaks võimalikult paljude inimesteni ning oleks hõlpsalt arusaadavad.

Näiteks töötame praegu animatsiooni kallal, mis kujutab desinformatsiooni kujunemise protsessi neljakäigulise menüü jaoks vajamineva retseptiraamatuna. Üritame üldse oma töös võimalikult palju huumorit kasutada, et meie tooted sotsiaalmeedias populaarsed oleksid.

Meil on oma Twitteri-konto @EUvsDisinfo, mida kasutame Brüsselis ja Euroopas laiemalt ajakirjanike, liikmesriikide ja otsustajate infovälja jõudmiseks. Idapartnerluse riikides ja Venemaal jagame oma tooteid ELi delegatsioonide ning kohalike partnerite võrgustike abil.

Mõlemad meie uudiskirjad ilmuvad lisaks inglise keelele ka vene keeles.

Venemaal üldiselt armastatakse kujutada ELi kui nõrka, laialivalguvat ja tegevusvõimetut konglomeraati, mille asemel on mõtet suhelda konkreetsete riikidega nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Kas East Stratcom arendab ka mingeid narratiive, mis sellise nägemusega diskussiooni laskuvad?

Meie meeskonna mandaat näeb ette ELi tegevusega seonduva teavituse parandamist idapartnerluse riikides, mitte Euroopa Liidu siseselt.

Kuidas te seda idapartnerite juures teete?

Oleme oma tegevuse jaganud kahele tasandile: taktikaline, mis tähendab, et alustasime kohe algul eri teemadel tänapäevaste infomaterjalide tootmist, mida ELi ametlikus kommunikatsioonis veel liiga palju ei kasutata.

Näiteks Gruusiale olen ma teinud infograafikuid, tänamaks nende panust ELi tsiviilmissioonidesse, selgitamaks Gruusia teed ELi viisavabaduseni, kutsumaks noori üles Erasmuse programmiga Euroopas õppima ning näitamaks konkreetset kasu ELi ja Gruusia vabakaubanduslepingust.

Hetkel on tegemisel videoklipid, mis kujutavad portreesid Gruusia inimestest, kes on ühel või teisel moel oma elujärge saanud parandada tänu ELi abile.

Strateegilisel tasandil viime igas riigis ellu uutmoodi lähenemist ELi teavitusele, milles sisalduvad lihtsustatud sõnumid koostöö kohta ELiga.

Kokkuvõtvalt on mu töö eesmärk püüda panna Euroopa Liit Gruusias inimkeeli rääkima ning suunata kohapeal töötavaid kolleege oma kommunikatsioonialast tegevust mõtestama, paremini kavandama ning kaasaegseid meetodeid kasutama. Et sõnumid jõuaksid kohalike inimesteni ning neil oleks mõju.

Kui palju tegelete Krimmi küsimusega, mis võtmes?

Ikka kommunikatsiooni võtmes. Krimmi annekteerimise teiseks aastapäevaks andsime välja selleteemalise infograafiku ukraina, inglise ja vene keeles.

Eesti välisministeerium tõlkis selle ka eesti keelde. Levitasime infograafikut kõikvõimalikes sotsiaalmeedia kanalites Ukrainas ja liikmesriikide abiga ka Euroopas.

Lisaks tõlkisime ELi välispoliitika juhi Federica Mogherini selleteemalise avalduse vene keelde ning postitasime EEASi venekeelsele lehele. Selle lehe tegime ja selle eest vastutame ka meie.

Tänu RBC.ru kajastusele jõudis avaldus praktiliselt kõigi Vene juhtivate online-väljaannete lehtedele ning yandex.ru avaldas selle tolle päeva ühe peamise uudisena.

Selle tulemusena jõudis meie venekeelsele lehele aastapäeval üle 230 000 külastaja, mis ühtlasi tegi selle avalduse EEASi kodulehe ajaloos kõige loetavamaks looks.

Huvitav fakt seegi, et 91,5% kõigist avalduse lugejaist asusid Venemaal.

ELi avaldus Krimmi kohta

“Kaks aastat pärast Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastoopoli linna ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt on Euroopa Liit jätkuvalt kindlalt pühendunud Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Euroopa Liit kordab, et ta ei tunnusta seda rahvusvahelise õiguse rikkumist ja mõistab selle jätkuvalt hukka. Endiselt on tegemist otsese väljakutsega rahvusvahelisele julgeolekule ning see kahjustab tõsiselt rahvusvahelist õiguskorda, millega kaitstakse kõikide riikide ühtsust ja suveräänsust.”

ELi välisesindaja Frederica Mogherini poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusest 18. märtsil 2016

Artikkel ilmus 12. mail 2016 Maalehes

Autorist: Argo Ideon

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>