Uuring: Piiridel rikutakse põhiõigusi

Autor: • Lisatud 18. november, 2014
Üks uuringus osalenud lennuväljadest oli Frankfurdi lennujaam

Üks uuringus osalenud lennuväljadest oli Frankfurdi lennujaam

Euroopa Liidu värske uuring näitab, et liidu maismaapiiridel ei algataks kaks piirivalvurit kolmest varjupaigamenetlust isegi siis, kui reisija ütleks, et koduriiki tagasisaatmisel oleks ohus tema elu või vabadus. Siseministeeriumi sõnul Eestis põhjendatud avaldused rahuldamata ei jää.

Samas on MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Kristina Kallase sõnul on nendeni jõudnud teateid kolmandatest riikidest pärit isikutest, kes on palunud Venemaalt Eestisse sisenedes siin varjupaika, ent kes on sellest hoolimata Venemaale tagasi saadetud. Konkreetset tõendusmaterjali oma sõnadele Kallasel pakkuda ei ole.

„Meie seisukoht on, et piiril on vaikiv kokkulepe, et kolmandatest riikidest pärit kodanikud, kellel pole Schengeni viisat, tuleb võimalusel tagasi saata,“ ütles Kallas ning lisas, et Eesti mängib Genfi konventsiooniga. „Tahetakse näidata end inimõiguste kaitsjana, ent reaalne poliitika on selline, et ei lasta asjal varjupaigataotluseni minnagi üldse.“

Kallas lisas, et olukorda aitaks parandada piirimonitooring. Siseministeerium Kallase väljaütlemistega nõus ei ole, kinnitades, et kõik rahvusvahelise kaitse taotlused vaatab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) läbi ning otsused tehakse individuaalselt, objektiivselt ja erapooletult.

„Siseministeerium on kaalunud ÜRO pagulaste ülemkomissari ameti ettepanekut sõlmida piiri järelevalve memorandum, eesmärgiga teostada ühist piiri järelevalvet, kuid ei pea seda käesoleval hetkel vajalikuks,“ sõnas ministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide. „Meie hinnangul on piiril toimuv tegevus igati läbipaistev ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õiguse sätetega.“

„Varjupaigamenetlus on haldusmenetlus. Haldusmenetluse ja rahvusvahelist kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt tuleb vastu võtta kõik varjupaigataotlused,“ sõnas PPA migratsioonibüroo välismaalastetalituse peaekspert Anneli Viks. „PPA võtab vastu ja menetleb kõiki varjupaigataotlusi vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ning võimalus taotluse vastu võtmisest keelduda puudub.“

Tänavu kümne kuuga on PPA-le esitatud 135 uut rahvusvahelise kaitse taotlust, lisaks 30 taotlust kaitse pikendamiseks. Neist piiril esitasid avalduse 51 inimest, viis neist võtsid taotluse edasi. Postimehe andmetel on Eesti tänavu esimese üheksa kuuga andnud varjupaika 15 inimesele ning inimeste arv, kes Eestist varjupaika taotlevad, on tänavu märkimisväärselt suurenenud. Esimese üheksa kuuga anti Eestis sisse 107 varjupaigataotlust, neist umbes kolmandik tuli Ukraina kodanikelt, järgnesid Sudaani ja Venemaa kodanike taotlused. Mullu esitati esimese üheksa kuuga 74 varjupaigataotlust.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (European Union Agency for Fundamental Rights, FRA) avaldas eelmisel nädalal kaks uut uuringut, mis kirjeldavad inimõiguste olukorda EL-i õhu- ja maismaapiiripunktides, mille kaudu võivad liitu esmakordselt siseneda nii varjupaigataotlejad kui ka tööalaselt, seksuaalselt ja organiäri eesmärgil ärakasutamise ja inimkaubanduse ohvriks langenud inimesed.

Uuringutes tuuakse välja mitmeid probleeme, mis mõjutavad EL-i saabuvate kolmandate riikide kodanike põhiõigusi. Näiteks leidis osa uuringus osalenud reisijatest, et kuigi piirivalveametnikud peavad inimesi kohtlema professionaalselt ja lugupidavalt, ei olnud piirivalvurid abivalmid, ei vastanud küsimustele ja suhtlesid üleoleva tooniga.

Lennujaamade piiripunkte käsitleva aruande välitööd toimusid Charles de Gaulle’i (Prantsusmaa), Fiumicino (Itaalia), Frankfurdi (Saksamaa), Manchesteri (Ühendkuningriik) ja Schipholi (Hollandi) lennujaamades. Maismaapiire käsitleva aruande välitööd toimusid El Tarajalis ja Ceutas (Hispaania/Maroko), Kapitan Andreevos (Bulgaaria/Türgi), Kipis (Kreeka/Türgi), Medykas (Poola/Ukraina), Röszkes (Ungari/Serbia) ning Vyšné Nemeckés (Slovakkia/Ukraina).

„EL-i piirid on liidu esimene puutepunkt välismaailmaga. Sealt saab alguse ELi põhiõiguste tagamise kohustus,” ütles FRA direktor Morten Kjaerum värsket uuringut tutvustades. „Igasugune EL-i tegevus välispiiride haldamiseks peab vastama põhiõiguste austamise põhimõttele. Julgeolekukaalutlused piiridel ei tohi olla olulisemad inimeste põhiõigustest, mis peavad tänapäevases ja integreeritud piirihalduses olema kesksel kohal.”

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>