Ülemkogud muutuste lävepakul

Autor: • Lisatud 14. jaanuar, 2015
Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates detsembrist poolakas Donald Tusk

Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates detsembrist poolakas Donald Tusk

Möödunud aasta viimane Euroopa Ülemkogu andis paljudele riigipeadele lootust, et tulevikus on ülemkogud paremini organiseeritud ja ehk ka lühemad. Alust sellele ootusele andis Poola endine peaminister Donald Tusk, kes on alates detsembrist ülemkogu eesistuja.

„Aitäh, Donald, ja palju õnne – esimest korda saame magada oma kodus ja ma olen selle üle tõeliselt õnnelik, sest ülemkogu järeldustes kokku leppimine vaid ühe pärastlõuna ja õhtu jooksul on suurepärane uudis,“ ütles pärast ülemkogu väljaandele EU Observer Itaalia peaminister Matteo Renzi.

Kui tavaliselt kestavad neljapäeva pärastlõunal algavad ülemkogud varajaste hommikutundideni või jätkuvad isegi reedel, siis detsembris saadi hakkama kõigest mõne tunniga ja ülemkogu lõppes juba enne keskööd. Uudisteagentuuri Reuters teatel rõõmustas selle üle ka Saksamaa kantsler Angela Merkel, kirjeldades esimest ülemkogu Tuski juhtimisel kui lühemat, mõttetihedamat, hästi organiseeritud kohtumist. Merkelil jätkus kiidusõnu hoolimata sellest, et Tusk alustas ülemkogu istungit ilma temata – koosolek algas õigeaegselt, kuigi Merkel kohtus sel ajal alles Prantsusmaa presidendi François Hollande’iga.

Kuigi nii välismeedia kui ka paljud diplomaadid näikse olevat optimistlikud lootuses, et ülemkogud hakkavadki olema varasemast tunduvalt kiiremad ja efektiivsemad, jääb Matti Maasikas, kes on Eesti alaline esindaja ELi juures, praegu pigem äraootavale seisukohale.

„Tuleb arvestada sellega, et kuigi viimasel kohtumisel räägiti tõsistel teemadel, polnud see ülemkogu juhatamise mõttes raske – ei olnud tarvis ühtegi poliitiliselt kohustavat pikemat teksti läbi rääkida,“ sõnas Maasikas. Ta selgitas, et ülemkogul oli detsembris vaid kaks teemat – Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 315 miljardi suurune investeerimiskava ja poliitiline arutelu Venemaa-Ukraina kriisi üle. Oli teada, et liikmesriigid olid investeerimisplaani osas positiivselt meelestatud ning Venemaa teema järeldused olid samuti lühikesed.

Kas tulevikus muutuvad ülemkogud lühemaks, tihedamaks ja paremini ettevalmistatuks, sõltub sellestki, kui palju suudavad ametnikud ja diplomaadid enne kohtumist eeltööd teha, sest mida paremini on ülemkogus tehtavate kokkulepete tekst eelnevalt kokku lepitud, seda rohkem jääb liidritel aega poliitiliseks debatiks.

„Aga liidrid ei tule ka koosolekule, kus kõik on juba ära otsustatud. Neile peab jääma asju, mille üle vaielda ja ka detaile, mida lihvida,“ ütles Maasikas. „Samas ei soovita ülemkogul näha suuri üllatusi. Liidrid ei taha, et kerkiks ootamatuid, uusi asju, mida nad pole ehk saanud oma valitsuses või koalitsioonis läbi arutada. Võib juhtuda, et nad ei tea, kuidas nende avalik arvamus mingitesse küsimustesse suhtub.“

Kuid veelgi olulisemat rolli mängib ülemkogu tulevikus Tusk ise, kes peab oma töös suutma juhtida 28 suveräänse riigi liidrit, kes – nagu ütles Maasikas – on ise suured juhid ja ei vaja seega suurt juhti, vaid kedagi, kes on üks nende endi hulgast. Mida Tusk kahtlemata on: Poola peaministrina on ta ülemkogudel käinud 2007. aastast alates.

„Ülemkogu ei saa juhtimisteenust sisse osta. Euroopa liidrid vajavad ülemkogul diskreetset vahendajat, kompromisside tegijat,“ ütles Maasikas. „Samas on Euroopal jällegi vaja, et vahetevahel näitab keegi ka suunda, kuidas edasi minna. Selle kahe soovi või vajaduse vahel võib tasakaalu leidmine teinekord olla keeruline.“

Euroopa Ülemkogu on ELi maade riigipeade kohtumine, mille ülemkogu eesistuja – kelleks on praegu Tusk – kutsub kokku kaks korda poole aasta jooksul. Erandolukordades võib eesistuja ülemkogu kokku kutsuda ka tihedamalt. Just ülemkogus lepitakse kokku, millised on ELi (välis)poliitilised eesmärgid.

Ülemkogu koguneb tavaliselt Brüsselisse Justus Lipsiuse hoonesse. Lisaks riigipeadele ja valitsusjuhtide esindajatele osalevad ülemkogu töös Euroopa Komisjoni president, Euroopa keskpanga president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Otsused tehakse tavaliselt konsensuse alusel. Ülemkogu abistab tema töös nõukogu peasekretariaat. Alates 2009. aasta detsembrist on ülemkogu üks seitsmest ametlikust ELi institutsioonist.  

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>