Suitsupakkide hoiatussildid muutuvad räigemaks

Autor: • Lisatud 28. veebruar, 2014
Hoiatussildid võtavad tulevikus suurema osa sigaretipaki kujundusest.

Hoiatussildid võtavad tulevikus suurema osa sigaretipaki kujundusest.

Üsna varsti peab üle poole sigaretipaki esi- ja tagaküljest katma pildi ja tekstiga hoiatus, mis viitab suitsetamisega seotud terviseriskidele. Juba kuue aasta pärast lõpetatakse Euroopa Liidus mentooliga maitsestatud sigarettide müük. Need muutused on vaid osa EL-i uuest tubakatoodete direktiivist, mille Euroopa Parlament sel nädalal heaks kiitis. 

Hinnanguliselt sureb EL-s igal aastal suitsetamise tõttu umbes 700 000 inimest ehk rohkem kui pool Eesti elanikkonnast. Sotsiaalministeeriumi andmetel võib suitsetamine põhjustada Eestis umbes 3000 inimese surma aastas, kuid täpset statistikat selle kohta pole, sest on keeruline hinnata, milliste surmavate haiguste põhjus on just suitsetamine.

“Inimesed ei tea, millised võivad olla suitsetamise tagajärjed. Enamasti teatakse ainult, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, aga päris nii see ei ole,” selgitas Aive Telling sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast. Uue direktiivi kohaselt peab suitsupakil olema lisaks teksihoiatusele ka foto. “Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Need pildid on väga mõjusad.”

Suitsupakkidele lisatavad fotod, mida osa EL-i riike juba kasutab, on üsna eemaletõukavad ja tülgastavad. Tellingu sõnul mõjuvad need pildid eelkõige noortele. Ilmselgelt paistab ilusam suitsupakk atraktiivsem kui inetu.

“Lõppeesmärk on vähendada suitsetajate arvu: et noored üldse ei alustaks või prooviksid suitsetamist võimalikult hilja. Pilthoiatused mõjuvad just noortele, juhusuitsetajatele ja alustajatele,” ütles Telling. “Nemad on peamine sihtrühm. Lisaks mõjutavad need pildid ka mittesuitsetajaid.”

Eestis suitsetab sotsiaalministeeriumi andmetel iga neljas täiskasvanu ning noored alustavad väga vara: esimest sigaretti proovitakse Eestis enne 12-aastaseks saamist, 11–15 aastaste noorte hulgas on Eestis suitsetajaid 13,5%. Need numbrid on üpris kurvad.

“Üks tegur selles on vesipiibu suitsetamine, milles oleme esirinnas. Napilt edestavad meid ainult lätlased,” sõnas Telling, lisades, et esipiipu ei peeta Eestis sageli üldse suitsetamiseks. “See on suitsetamine. Vanemaid ja lapsi tuleks harida, mida see endast kujutab.”

Eelmised tubakatoodete reeglid pärinevad 2001. aastast. Enam kui kümne aasta jooksul on muutunud nii turg kui ka tooted, nii oli uut direktiivi hädasti vaja. Telling selgitas, et lisaks uutele nõuetele sigaretipakkide välimusele toodi direktiivi ka uusi tooteid, nagu näiteks e-sigaretid, mille populaarsus on plahvatuslikult kasvanud just paaril viimasel aastal.

Uus direktiiv peaks jõustuma tänavu mais, kuid üleminekuaeg, mil liikmesriigid saavad uusi reegleid kehtestada, kestab kaks aastat. Osa reegleid hakkab kehtima aastate pärast. Näiteks mentooliga sigarettide müük keelatakse alles alates 2020. aastast. Nende turuosa EL-s moodustab üle kolme protsendi.

“Kui tubakatooted näevad välja ja maitsevad nagu tubakatooted, aitavad uued reeglid vähendada suitsetamist alustavate inimeste arvu,” sõnas Euroopa Komisjoni tervisevolinik Tonio Borg. “Europarlamendi toetus uuele tubakadirektiivile on testament poliitilisele tahtele asetada olulisele kohale kodanike tervis.”

Autorist: Eurokratt

Üks kommentaar

  1. Andres L.

    28. veebr 2014 kell 03:54

    Palun tõlkige: “Europarlamendi toetus uuele tubakadirektiivile on testament poliitilisele tahtele asetada olulisele kohale kodanike tervis.” See pole eesti keel. Kas poliitiline tahe hakkab surema, et testament valmis?

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>