Saatekirjaga piiri taha

Autor: • Lisatud 16. veebruar, 2015

ratastoolis patsientSilmaarsti juurde Saksamaale, operatsioonile Soome või hoopis Lätisse? Kuidas on Eesti inimesed kasutanud võimalust ravida end mõnes teises ELi riigis?

Ehkki 2013. aasta oktoobrist on Eesti Haigekassas kindlustatud inimestel võimalus minna plaanilisele ravile mõnda teise Euroopa Liidu riiki ning saada hiljem ravikulude eest haigekassalt hüvitist Eesti hinnakirja alusel, pole seda võimalust väga usinalt kasutatud.

2014. aasta esimese üheksa kuuga esitati haigekassale 63 avaldust välisriigist saadud ravi hüvitamiseks. „Populaarsemad kohad, kus Eesti inimesed ravil käivad, on Saksamaa ja Soome, aga taotlusi on esitatud ka Leedus, Lätis, Hispaanias, Rootsis, Austrias, Belgias, Horvaatias, Inglismaal, Itaalias ja Kreekas saadud raviteenuste eest,“ tutvustas Eesti Haigekassa välissuhete osakonna juhataja Anette Soosaar.

Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed võivad minna mõnda teise ELi riiki nii plaanilisele ravile (näiteks operatsioonile) kui ka konsultatsioonile samadel tingimustel nagu Eestis. Mida see aga täpsemalt tähendab ning mida tuleb ravile minemiseks teha? 

Esimene samm: saatekiri

Anette Soosaar selgitas, et kui Eestis on vastava eriala arsti juurde vajalik saatekiri, siis sama kehtib ka välisriiki ravile suundumisel: tuleb saada oma arstilt saatekiri. Teiseks peab arvestama, et esialgu tuleb kõik välismaale ravile minemisega seotud kulud ise kinni maksta. „Erinevalt Eestist, kus patsient ei pea üldjuhul midagi peale visiiditasu maksma, tuleb välisriigi raviasutusse pöördumisel arvestada sellega, et esialgu tuleb kõik ravikulud välisriigis ise kanda ning pärast teenuse osutamist ja vajalike dokumentide esitamist saab taotleda haigekassalt rahalist hüvitist,“ juhendas Soosaar. Haigekassal on taotluste menetlemiseks aega kuni kolm kuud, kuid Anette Soosaare sõnul kulub tavaliselt keskmiselt 2 kuud. 

Ravikulud makstakse kinni Eesti hinnakirja alusel 

Patsiendil, kes tahab mõnda teise Euroopa Liidu riiki ravile minna, tuleb kindlasti teada, et Eesti Haigekassa maksab vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida tal oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. „Tervishoiuteenuseid, mida Eestis patsientidele ei hüvitata, näiteks täiskasvanute hambaravi või ilma meditsiinilise näidustuseta ravi (näiteks omal soovil tehtavad lisauuringud), ei hüvitata ka direktiivi alusel,“ kirjeldas Soosaar. 

Oluline on teada, et kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui Eesti Haigekassa tervishoiuteenuse loetelus olev hind, peab patsient hinnavahe ise kinni maksma. Samuti jäävad patsiendi kanda visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud. 

Vahel on vaja eelluba

Kui tavaliselt ei ole vaja patsiendil mõnda teise ELi riiki ravile minemiseks haigekassaga eelnevalt asju ajada, siis vahel tuleb seda siiski teha: nimelt siis, kui ravile minekuks tuleb taotleda eelluba. Loa andmise otsustab haigekassa, toetudes arstliku konsiiliumi otsusele.

Eelluba tuleb haigekassalt taotleda kahel juhul: 

  • kui tegemist on tervishoiuteenusega, mida Eestis ei saa patsiendile pakkuda, kuid mis on meditsiiniliselt näidustatud, tõendatud meditsiinilise efektiivsusega ning selle eesmärgi saavutamise tõenäosus on vähemalt 50%; 
  • kui tegemist on tervishoiuteenusega, mida Eestis küll pakutakse ja mis on haigekassa poolt hüvitatav, kuid mida ei ole võimalik patsiendile meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul pakkuda, võttes arvesse inimese tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

Eelloa taotlemise tingimustes tekitab kohe küsimusi väljend „meditsiiniliselt õigustatud tähtaeg“. „Meditsiiniliselt õigustatud tähtaeg on seotud konkreetse isiku ja tema haigusseisundiga ehk kuna seda ei ole võimalik numbriliselt määrata, siis ei ole seda ka tehtud. Hinnangu mõistliku aja kohta saab anda meditsiiniekspert ning tuleb arvesse võtta isiku tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu,“ nentis Soosaar. 

Kui inimene saab eelloa, siis katab haigekassa eelloaga ravile suundunud inimese meditsiinikulud täies ulatuses (siis ei vaadata Eesti hinnakirja). Patsient peab ise tasuma transpordi, omaosalustasu jms kulud. 


Kontaktpunktid ravivõimaluste kohta

Euroopa Liidu riikidesse on loodud kontaktpunktid, kust saab infot vastavas riigis kehtivate ravivõimaluste ja ravi hindade kohta.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna spetsialist Siiri Püvi selgitas, et välisriiki ravile minemisest huvitatud inimene saab infot Euroopa Liidu liikmesriikidesse loodud piiriülese tervishoiu kontaktpunktidest. Nende nimekirja leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt http://europa.eu/youreurope/citizens/health/planned-healthcare/get-more-info/index_et.htm.

„Küsimustega võib pöörduda ka Eesti kontaktpunkti poole ning suhtleme vastava riigi kontaktpunktiga ise,“ juhendas Püvi. Eesti kontaktpunkti veebileht asub aadressil http://kontaktpunkt.sm.ee.

Siiri Püvi rõhutas, et patsient peaks enne välisriiki ravile minekut kindlasti selle raviasutusega suhtlema ning võimalikult täpselt teada saama, millised kulud teda ees ootavad.


Mida ja kus on ravitud?

Haigekassale on kõige rohkem taotlusi esitatud sooviga minna välisriiki silmaarsti konsultatsioonile või operatsioonile. Mitu taotlust on olnud kasvajate raviks (konsultatsioonid, keemiaravi, kiiritusravi, operatsioonid) ning ortopeedia valdkonnas (konsultatsioonid, operatsioonid, endoproteesimine). 

2014. aasta jaanuarist septembri lõpuni on Eesti patsiendid teistes ELi riikides ravil käimise järel esitanud raviarveid Eesti Haigekassale järgmiselt:

  • 13 silmaarsti konsultatsiooni või operatsiooni kohta,
  • 14 kasvajate ravi (konsultatsioon, keemiaravi, kiiritusravi, operatsioon) kohta,
  • 12 ortopeediaga (konsultatsioonid, operatsioonid, endoproteesimine) seotu kohta, 
  • 5 kirurgilise lõikuse kohta.

Haigekassa andmetest on ka näha, et välismaal saadud raviarvete summad võivad olla väga erinevad. Näiteks on patsient käinud onkoloogilisel ravi Saksamaal, mille eest ta on maksnud 18 972 eurot ning millest haigekassa on hüvitanud 3754 eurot. Veel on käidud kirurgilisel lõikusel Soomes, mille eest patsient on tasunud 4973 eurot ning millest haigekassa on hüvitanud 1545 eurot. Onkoloogiline lõikus Soomes on patsiendile maksma läinud 24 315 eurot ja haigekassa hüvitas 5082 eurot. 

Haigekassa määratud hüvitis vastab hinnale, mis oleks sellesama tervishoiuteenuse (ehk näiteks lõikuse) hind olnud Eestis. Ametlikus keeles on tegemist „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus“ kehtestatud tervishoiuteenuste hinnakirja hindadega, mis on avaldatud Riigi Teatajas. 

Anette Soosaar nentis, et kuna inimestel võib olla keeruline tervishoiuteenuste loetelust oma ravijuhtumi puhul kehtivat hüvitatavat summat leida, siis võib haigekassale teha infopäringu, millele vastavad haigekassa usaldusarstid.


Dr Riina Kütner, PERHi kirurgiakliiniku onkoloog-kirurg

Dr Riina Kütner, PERHi kirurgiakliiniku onkoloog-kirurg

Piiritagune ravi nõuab patsiendilt raha ja organiseerimistööd

Dr Riina Kütner, PERHi kirurgiakliiniku onkoloog-kirurg

Onkoloogilised patsiendid on suures osas üle keskea inimesed, kelle jaoks piiri taha liikumine on pigem hirmutav ning sellekohase teabe hankimine keerukas, kindlasti ei jätku ka materiaalseid vahendeid kogu reisi organiseerimiseks.

Siiski tooksin suhteliselt vähese välismaale pöördumise esmapõhjusena välja head ja usalduslikku vahekorda meie arstide ja patsientide vahel. 

Mina tegelen põhiliselt rinnavähki põdevate patsientidega. Kuna vähiravis järgime Euroopa (ESMO, European Society of Medical Oncology) ja Ameerika vähiorganisatsioonide ühenduste (ASCO) välja töötatud ja pidevalt uuendatavaid ravijuhised, siis meie ravivõimalused suures osas ühtivad ja on kooskõlas nendega. Mõni preparaat, mis on näiteks äsja saanud rahastuse USAs, ei ole veel jõudnud kompenseeritavate ravimite nimekirja Eestis, kuid ka neil juhtudel pole välismaale pöördumisest abi. 

Minu isiklike tähelepanekute järgi eelistavad Euroopa riikidesse ravile või konsultatsioonile pöörduda kõrgel majanduslikul elujärjel ja keskmisest kõrgemat elustandardit järgivad patsiendid, sest sealsetes kliinikutes on võimalik osta personaalset teenindust ja olmetingimusi, mis on meie haiglates ehk mõnevõrra tagasihoidlikumad.

Ida poole pöörduvad slaavi rahvusest inimesed, kelle jaoks on kõrges hinnas Moskva või Peterburi professorite arvamus. Samas on ka juhtumeid, kus Venemaalt või mujalt idapoolsetest riikidest tullakse ravile meile.

Paaril juhul on Euroopa erakliinikutes tehtud ravi küll pigem küsimusi tekitanud. Patsiendi soove saab onkoloogias järgida siiski teatud piirini ja siin ei ole tegemist tellija soovi kohaselt uue rõivaeseme õmblemisega, vaid oluline on siiski ravi kaugtulemus ning elu ja töövõime säilitamine.


Dr Eero Merilind, perearstikeskuse Meditiim perearst

Dr Eero Merilind, perearstikeskuse Meditiim perearst

Eesti patsiendid eelistavad Eesti arste

Dr Eero Merilind, perearstikeskuse Meditiim perearst

Minu praktikas ei ole olnud juhtumit, et inimene oleks otsinud ravivõimalusi välismaal seepärast, et on Eesti meditsiinisüsteemis pettunud. Pigem minnakse välisriiki ravile keerulisemate ja spetsiifilisemate juhtumite puhul, näiteks kaasasündinud südamerikete jms korral. See on niimoodi toiminud enne 2013. aasta 25. oktoobrit, kui hakkas kehtima Euroopa Liidu piiriülese tervishoiuteenuse direktiiv, ning toimib ka nüüd. Samuti on Eesti haiglatel võimalik konsulteerida oma välismaiste kolleegidega, nii et tingimata ei pea patsienti piiri taha saatma. 

Üldiselt inimesed pigem usaldavad omakeelset ja oma maa arstiabi. On ka juhtumeid, mil pikalt välismaal elanud inimesed ütlevad, et nad ei julge seal arsti juurde minna, vaid tahavad Eestisse tulla. Niisiis võib keele- ja kultuuribarjäär välismaale ravile minekul takistuseks olla. 

Loomulikult on ka vastupidiseid näiteid. Näiteks üks minu patsientidest on käinud eesnäärme operatsioonil Soomes: ta töötas Soome ettevõttes ja sealsed kolleegid soovitasid, kus saab lõikusele kiiremini. Nii et tema valis enda jaoks lihtsalt mugavama ja kiirema lahenduse. Üks teine patsient on käinud vererõhu- ja südamehaiguse asjus konsultatsioonidel Saksamaal, kus elavad ta sugulased. 

Kuid üldiselt võiks patsientide vaba liikumine Eestile kasulik olla just meditsiiniteenuste ekspordi vaatevinklist, et tuua välismaiseid patsiente Eestisse ravile: mitte ainult ELi riikidest, vaid ka näiteks Venemaalt ja mujalt. See aitaks võib-olla ka meie välismaale tööle läinud arste koju tagasi tuua.

Patsientide vabast liikumisest rääkides ei saa mööda ka patsientide Eesti-sisesest vabast liikumisest. Praegu koheldakse meil ebavõrdselt patsiente, kes tahaksid ravile või konsultatsioonile minna erameditsiiniasutusse, kel pole haigekassaga lepingut − seal peab inimene ravi eest ise maksma. Kuid raha peaks patsiendiga kaasa liikuma, nii et tal oleks võimalik vabalt valida, kuhu ravile minna. See soodustaks konkurentsi ja tervishoiuteenuste arendamist.

Autorist: Heli Lehtsaar

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>