Reoveepuhasti 
nagu veinivaat

Autor: • Lisatud 20. jaanuar, 2016
Uus reoveepuhasti.

Uus reoveepuhasti.

Mida ühist võiks olla reovee puhastamisel ja veini valmistamisel? Sillamäe uus reoveepuhastamise süsteem käib laias laastus samamoodi nagu veini filtreerimine: kõik 
(puhastus)protsessi etapid toimuvad ühes ja samas mahutis.

Sillamäel sai valmis selle sajandi suur­projekt: 6 aastat kestnud ja üle 18 miljoni euro maksma läinud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Veevärk vajas hädasti uuendamist, sest 1950. aastatel ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi oli vahepealsetel aastakümnetel vaid veidi kõpitsetud.

AS-i Sillamäe Veevärk projektijuht Aimeli Laasik meenutas, et enne olid Sillamäel suured joogiveokaod (umbes 30%) ja kanalisatsioonisüsteemis üsna sageli suuri ummistusi. “Meil olid tihti avariibrigaadid väljas, kes võtsid torustikust sodi välja.

Isegi puude juured kasvasid juba kanalisatsioonitorustikku sisse, sest nõukogude ajal oli kohustus nn rohelise kampaania korras puid istutada ja need istutati just trasside kohale,“ avas Aimeli Laasik vana vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hädade tagamaid.

2009. aastal alguse saanud rekonstrueerimise tulemusena on pilt hoopis teine. Linlaste kodudesse jõuab puhtam joogivesi, surve on korralik, torustikud ei leki, ummistusi peaaegu et pole. Soome lahte jõudev reovesi on korralikult puhastatud ning sisaldab varasemaga võrreldes vähem lämmastikku ja fosforit.

Uue tehnoloogiaga puhasti
Aimeli Laasik selgitas, et vana, läbivoolusüsteemiga reoveepuhasti asemele rajati Sillamäel uus, teistsugusel tehnoloogial töö­tav annuspuhasti. “Läbivoolusüsteem tähendab, et punktist A jõuab reovesi puhastisse ja iga puhastusprotsessi etapp viiakse läbi eraldi mahutites. Iga mahuti täidab kindlat ülesannet: üks mahuti annab hapnikku, teine doseerib kemikaali jne ning lõpuks suunatakse reovesi merre. Annuspuhastis toi­muvad reovee puhas­-
tamise bioloogilised etapid tsüklite kaupa ühes ja samas protsessimahutis: see on nagu veini filtreerimine, kus ühes süsteemis toimuvad kõik protsessid,“ võrdles Aimeli Laasik.

Uus annuspuhasti on töökorralduselt tavalistest läbivoolupuhastitest paindlikum, sest operaator häälestab süsteemi vastavalt vajadusele ja saab näiteks reguleerida puhastusprotsessi tsükleid, nende hulka ja pikkust.
“Talvel on vähem vett, kevadel rohkem, sest ka vihma- ja sulaveed jõuavad puhastisse,“ tõi Laasik näite, miks on reguleerimisvõimalus oluline.

Uus puhasti on ka säästlik: näiteks kasutatakse reoveepuhastis puhastatud vett tehnoseadmete veetarbe rahuldamiseks.
Annuspuhastil on ka üks Eestis ainulaadne funktsioon – see toodab soojus­energiat. Annuspuhasti mahuti seintest ammutatakse jääksoojust, millest saadakse tehnohoone soe vesi ja küte. Aimeli Laasiku sõnul läheb lisakütet ehk linna kaugkütet vaja alles siis, kui välistemperatuur langeb umbes 20 miinuskraadini.

Puhtam joogivesi
Uue veevärgi plusse tunneb Jõhvist Sillamäele tööle käiv Aimeli Laasik ka ise iga päev – nüüd joob ta tööl kraanivett, sest see on puhas ja kvaliteetne. Varem oli aga juba veele peale vaadates selle värvist näha, et päris korras see pole.
Samas ei saa kahjuks öelda, et kõigi sillamäelaste kraanist jookseb nüüd täiesti puhas vesi.

Sillamäe Veevärk rekonstrueeris veevõrgu kuni majade liitumissõlmedeni, edasine töö majja viivate ja maja sees olevate torustike rekonstrueerimisel või väljavahetamisel on aga majaomanike teha. Seda pole paljud kortermajad ja eramudki ette võtnud, mistõttu võib juhtuda, et vanast torustikust lekib joogivette roostet.

Sillamäel tegutsevate tööstusettevõtete kasu 18 miljonit maksma läinud uuest veevärgist on ilmne. “Neil on nüüd kindlus, et vesi on kogu aeg olemas, surve korras ja avariisid pole,“ rõhutas Laasik.

Kuue ja poole aastaga kulutatud 18 miljonit eurot on veidi rohkem kui Sillamäe linna ühe aasta eelarve (viimastel aastatel on Sillamäe eelarve olnud 13–17 miljonit eurot aastas). Kas linn oleks omavahenditest suutnud veevärgi rekonstrueerida? “Mitte mingil juhul. Euroopa Liidu abi on siin väga suur, 73% ning see on tagastamatu abi, kui mängime Euroopa mängureeglite järgi. Seda me teemegi ja oleme hindajatelt nn rohelise kaardi saanud,“ kinnitas Aimeli Laasik. 

Uus veevärk = 6 aastat ja 18 miljonit eurot
★ Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid rekonstrueeriti aastail 2009–2015.
★ Tööde hind oli 18 047 964 eurot, millest Euroopa Liidu toetus oli 73 % ehk 13 119 426 eurot (hinnad käibemaksuta). Omafinantseeringu katsid Sillamäe linn ja AS Sillamäe Veevärk.
★ Rekonstrueeriti 24 km joogiveetorustikku, 28 km kanalisatsioonitorustikku, 13 puurkaevpumplat, 2 teise astme pumplat koos reservuaaride, filtrite ja ultraviolett­seadmetega, 2 reoveepumplat, 1 reoveepuhasti, ehitati 1 veetöötlusjaam ja osteti 5 hooldusmasinat.
★ Tänu töödele suurenes kogu veemajandussüsteemi töökindlus.
★ Rekonstrueeritud veetorustikud koos kaevudega tõstavad veevõrgu töökindlust, hoiavad ära veekvaliteedi halvenemist torustikus enne tarbijani jõudmist, tagavad tuletõrjevee kättesaadavuse ja veevõrgu operatiivse monitooringu ning vähendavad märgatavalt veelekkeid. Tarbitav vesi vastab joogivee direktiivile.
★ Rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustikes on ummistused peaaegu täiesti kadunud, sadevee liigkogused kanalisatsiooni elimineeritud ja reoveepuhastisse suunduv koormus vähenenud. Põhjaveevarusid kasutatakse säästlikumalt ja Soome lahte suunduva heitvee reostuskoormus on vähenenud.

Sillamäe – linn, mida ei olnud

Asukoht kaunil põhjarannikul tegi Sillamäest kuni I maailmasõjani tuntud ja hinnatud kuurortasula. 1928. aastal rajati Sillamäele põlevkivi töötlemise tehas ja elektrijaam, hiljem ka sadam. Pärast II maailmasõda algas Sillamäe ajaloos uus, salastatuse etapp.

Kuna linnas tegutses salajane sõjatööstus, ei olnud Sillamäed pikka aega märgitud maakaartidele, linna aadressis kasutati koodnimetust ja sinna pääses eriloaga. Nõukogu Liidu tippjuhtkond otsustas II maailmasõja lõppedes, et kiiremas korras tuleb luua aatompomm. Aatompommi tegemiseks oli vaja uraani. 1946. aastal hakati Sillamäele rajama uraanirikastustehast, sest avastati, et Ida-Virumaa diktüoneemakilt sisaldab uraani. Uraani toodeti Sillamäel aastail 1948–1989.

Allikad: Sillamäe linna koduleht ning Ello Maremäe, Hain Tankleri, Henno Putniku ja Iige Maalmanni koostatud ◊Tuumarelvade leviku tõkestamisega seotud probleemidest Eestis. Ajalooline ülevaade 1946–1995“

Autorist: Heli Lehtsaar

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>