Rändekriis ajajoonel

Autor: • Lisatud 26. mai, 2016
Migrandid Ungaris 18 august 2015

Migrandid Ungaris 18 august 2015

Rändekriisi ajajoon võiks ulatuda ka koloniaalajastusse, kuid just araabia kevade puhkemine 2010. aasta lõpus on tekitanud praeguse põgenikelaine.

18. detsember 2010 – Mohamed Bouaziz süütab ennast Tuneesias protestiks politsei korruptsiooni ja väärkohtlemise vastu. Sealtpeale saavad Araabia riikides alguse sündmused, mida tunneme araabia kevade nime all.

2011 – Kukutatakse Tuneesia, Egiptuse, Liibüa ja Jeemeni liidrid. Liibüas ja Süürias puhkeb verine kodusõda. See tähendab tuhandete inimeste lahkumist oma kodunt ja varjupaiga otsimist väljaspool oma kodumaa piire.

2012–2013 – Kui Egiptuses suudetakse säilitada stabiilsus vaatamata keerulisele olukorrale, siis pärast Muammar al-Gaddafi kukutamist ei suuda Liibüa uus valitsus saavutada kontrolli terve riigi üle, see aga tähendab põgenikke. Rahvusvaheline diplomaatia ei suuda kuidagi lõpetada ka kodusõda Süürias, mis tähendab sealse presidendi Bashar al-Assadi võimulejäämist ja kodusõja jätkumist.

2014
2014 – Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid vastu 626 065 asüülitaotlust, mis oli suurim hulk alates 1992. aastast (672 000 asüülitaotlust). Kaks kolmandikku asüülitaotlustest läks Saksamaale, Rootsi, Itaaliasse ja Prantsusmaale.

Alates 2014. aastast hakkas hüppeliselt suurenema nende põgenike hulk, kes üritasid üle Vahemere jõuda Itaaliasse Lampedusa saarele. 2014. aastal saabus Itaaliasse meritsi 170 100 migranti, mis tähendas 296-protsendilist kasvu võrreldes 2013. aastaga. Enamik põgenikke oli pärit Süüriast, Eritreast ja Lääne-Aafrika riikidest.

20. juuni 2014 – ÜRO teatas, et 2013. aastal oli põgenike hulk maailmas jõudnud üle 50 miljoni, mis tähendab suurimat arvu alates teisest maailmasõjast.

31. oktoober 2014 – Itaalia lõpetas operatsiooni „Mare Nostrum“, mis tähendas põgenike päästmist Vahemerel. Järgmisel päeval alustas Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontexi missioon „Triton“, millel aga oli vähem ressursse. Humanitaarabiagentuurid hoiatasid surmade hulga suurenemise eest Vahemerel.

2015

2015. aasta jaanuarist aprillini hukkus umbes 1600 põgenikku teel Liibüast Lampedusasse, see tähendas kõige surmavamat rändeteekonda maailmas. Itaaliasse hakkas saabuma ka vähem põgenikke, eriti vähenes põgenike hulk Süüriast, sest enamik neist eelistas teekonda läbi Türgi Kreekasse.

20. aprill 2015 – Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku kümnepunktilises tegevuskavas, millega suurendati rändemissioonide rahastust.

13. mai 2015 – Euroopa Komisjon tegi esimese ettepaneku migrantide ümberpaigutuseks kvootide alusel. Ümberpaigutamisele pidi minema 20 000 asüülitaotlejat, Eesti osaks langes 326 inimest. Eesti teatas hiljem, et on vastu kohustuslikele kvootidele ning et pagulased ei jõua siia korraga.

2015. aasta juuni – Makedoonia valitsus teatas, et muudab oma rändepoliitikat. Enne polnud migrantidel lubatud kasutada Makedooniat transiitmaana, kuid nüüd anti neile kolmepäevane ajutine varjupaigaluba, mis lubas neil reisida rongi ja bussiga. Makedoonia teekonna lihtsustumine võimaldas Lähis-Idast pärit migrantidel kasutada väga lühikest odavat teed Türgist Kreekasse senise pika ja ohtliku Liibüa-Itaalia tee asemel. See vähendas ka teekonna maksumust kuni kolm korda.

17. juuni 2015 – Ungari teatas tara ehitamisest oma piirile.

28. juuli 2015 – Calais’s jooksid 2100 põgenikku tormi La Manche’i tunnelile, põhjustades kahjustusi piirdetaradele. Calais’s laagris olevad põgenikud soovivad Ühendkuningriiki minna, sest seal on lihtsam illegaalselt tööle saada. Briti valitsus lubas anda veel seitse miljonit naela lisaks, et tunneli turvalisust suurendada. Rünnakuid esines ka hiljem.

7. august 2015 – Kreeka peaminister Alexis Tsipras teatas, et tema riik ei suuda enam toime tulla maale tulvavatele tuhandete põgenikega. Pildid Kreeka saari ummistavaist põgenikest täitsid ka Euroopa meediat.

10. august 2015 – Euroopa Liit lubas anda veel 2,4 miljardit eurot abi kuue aasta peale riikidele, mida rändekriis on enim räsinud.

28. august 2015 – Austrias leitakse ühest autokongist üle 70 migrandi laiba.

2015. aasta september – Saksa kantsler Angela Merkel lubas anda ajutise elamisloa põgenikele, mis tähendas eri meediaväljaannete arvates põgenike hulga kasvu Türgist läbi Balkani Saksamaale. Umbes samal ajal teatas Süüria valitsus sõjaväekohustuse suurendamisest, tehes süürlastele veel lihtsamaks passide saamise. Lähis-Ida eksperdid oletasid, et see võis tähendada signaali poliitilistele oponentidele riigist lahkumise kohta. Riigid hakkavad tugevdama kontrolli oma piiridel.

2. september 2015 – Foto uppunud kolmeaastasest Aylan al-Kurdist tekitas Euroopas suure sümpaatialaine põgenike vastu.

9. september 2015 – Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi aastakõnes ettepaneku jaotada veel 120 000 pagulast ELi liikmesriikide vahel. Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania peaksid vastu võtma 3/5 pagulastest. Eesti peaks vastu võtma veel 373 pagulast, kuid hiljem see arv vähenes. Kokku peaks Euroopa Komisjoni kvoodikava hõlmama 160 000 inimest.

14. september 2015 – Saksamaa teatas, et 2015. aasta lõpuks võib riiki saabuda miljon põgenikku.

4. november 2015 – Kreeka asustas esimesed kuus pagulast ümber Luksemburgi.

5. november 2015 – Euroopa Komisjon teatas, et selle aasta lõpuks võib Euroopasse saabuda veel kolm miljonit põgenikku.

19. november 2015 – Horvaatia, Serbia ja Makedoonia sulgesid oma piiri neile, kes polnud tulnud otseselt sõjast puudutatud riikidest.

29. november 2015 – Euroopa Liidu ja Türgi juhid teatasid ühiskava vastuvõtmisest, millega rändekriisi ohjata. EL lubas anda Türgile ka kolm miljardit eurot, et Türgi parandaks Süüriast põgenenute olukorda oma riigis.

2016

4. jaanuar 2016 – Rootsi ja Taani teatasid piirikontrolli tõhustamisest. Umbes samal ajal hakkasid tugevamini kõlama ka ennustused Schengeni viisarežiimi peatsest lõpust. Rootsi oli ka vastu võtnud enim migrante ühe inimese kohta.

26. jaanuar 2016 – mitmed ELi liikmesriikide ministrid ähvardasid Kreeka väljaviskamisega Schengeni viisatsoonist, kui too ei muuda oma piirikontrolli tõhusamaks.

3. veebruar 2016 – Saksa kantsleri Angela Merkeli populaarsus oli madalaimal tasemel alates 2011. aastast rändepoliitika tõttu.

19. märts 2016 – Euroopa Liit jõudis Türgiga kokkuleppele, millega Türgi kohustub tagasi võtma põgenikud, kes on läinud Türgist Kreekasse. Iga Kreekast tagasi võetud süürlase eest asustatakse Türgist ELi ümber riigist mitte lahkunud süürlane. EL lubas Türgile anda täiendavalt veel kolm miljardit eurot 2018. aasta lõpuks. Esialgsed märgid näitasid, et põgenikevool Kreekasse hakkas vähenema, samas taaselustus vool Liibüast.

29. märts 2016 – Eesti võttis vastu esimesed põgenikud kvoodikava alusel.

Foto

Autorist: Erkki Bahovski

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>