Rail Balticu puudumine takistab Euroopa arengut

Autor: • Lisatud 26. jaanuar, 2015
Eestit läbib Põhjamere-Balti koridor, mis kaardil tähistatud punasega

Eestit läbib Põhjamere-Balti koridor, mis kaardil tähistatud punasega

Eestit läbiv Euroopa üks põhitranspordikoridoridest võiks Euroopa Komisjoni värske uuringu arvates olla üks majanduslikult mitmekülgsemaid Euroopas. Aga seda vaid juhul, kui oleks olemas Rail Baltic.

Umbes poolteist aastat tagasi tutvustas Euroopa Komisjon toonase traspordivoliniku Siim Kallase juhtimisel uut lähenemist Euroopa Liidu transporditaristule. Üleeuroopaline transpordivõrk (Trans-European Transport Network, TEN-T) jagas Euroopa üheksaks põhikoridoriks, mis ühendaksid ELi eri piirkondi. Baltimaad kuuluvad selle liigituse järgi Põhjamere-Balti koridori, mis peaks Tallinna ühendama selliste sadamatega nagu Hamburg, Amsterdam või Rotterdam. Sellise uue mõtteviisi tutvustamisega tahtis Euroopa Komisjon panna liikmesriike mõtlema rohkem oma riigipiire ületavalt ka transpordisektoris. Lepiti kokku prioriteetsetes projektides ja selles, et kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni aastal 2020 investeeritakse neisse projektidesse 26 miljardit eurot. Osa sellest on ette nähtud Rail Balticule.

„TEN-T pole päris uus võrgustik. Palju sellest taristust on juba olemas, aga eri osi tuleks omavahel paremini ühendada. Praegu on aasta 2015 ja me ei saa ikka sõita sama rongiga Rotterdamist Itaaliasse,” ütles Euroopa Komisjoni korraldatud transpordikonverentsil Herald Ruijters, kes on alates 2009. aastast komisjonis juhtinud TEN-T prioriteetsete projektide koordinatsiooni üksust. „Iga euro, mis kulutatakse ühel pool piiri, on palju rohkem väärt, kui sellega on sünkroonis teise euro kulutamine teisel pool piiri.”

Põhjamere-Balti koridoris loetakse TEN-T põhivõrgustikku 16 olulise tähtsusega lennujaama, 13 meresadamat, 18 siseveekogu sadamat ja 17 raudteeterminali. Komisjoni uuring tõi välja, et koridori iseloomustavad suured kauba- ja reisjateveomahud ning see liidab Euroopa juhtivamad sadamad ELi kiireimini areneva piirkonnaga – Läänemere piirkonnaga. Koridori üheks suuremaks puuduseks loetakse aga hea ja kiire raudteeühenduse puudumist Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahel. Transporditaristu Tallinna ja Varssavi vahel on ebapiisav, sellel koridori lõigul napib rahvusvahelisi raudteeteenuseid ja sõltutakse liialt maanteetranspordist, märgiti uuringus.

„Need puudused õõnestavad majandusliku ühtsuse positiivset arengut. Seda eriti Baltiriikides, mis on vähem ühendatud Euroopa transpordivoogudesse kui teised riigid, mida koridor läbib. See fundamentaalne tasakaalustamatus transporditaristus ja -teenustes on koridori kõige suurem väljakutse,” seisab uuringus. „On vaja kiireloomulisi poliitilisi otsuseid ja investeeringuid, et ehitada rahvusvaheline raudtee – Rail Baltic – läbi Baltimaade.”

Baltimaad pole siiski ainsad, kes kasutavad praegu veel Euroopa standardist erineva rööpmelaiusega raudteed. Kokku on Euroopas praegu kasutusel viis erinevat rööpmelaiust.

 

Autorist: Eurokratt

Üks kommentaar

  1. Paul Lääne

    1. veebr 2015 kell 02:56

    Raudteeühenduse edendamine Eesti ja Euroopa vahel on tundunud mulle alati positiivse ideena. Seetõttu toetasin seni ka Rail Baltica arendamist. Tänaseks on mulle aga täiesti selge, et see on meie poliitikute suurushullustuseks muutunud.
    Hiina müüri ehitamine idapoolse ja läänepoolse Eesti vahele tohutu kuluga Eesti maksumaksjale, sest vähemalt pool ehituskuludest tuleb kata eestlastel, on halb mõte.Rääkimata edaspidistest ekspluatatsiooni-kuludest, kui EL reeglite järgi see raudtee kasumit toota ei tohikski. Kasum oleks ju nagunii soovunelm, sest Soome ja Venemaa kasutus on nagunii äärmiselt kahtlane ja rohkem oraste peal. Kui Eesti ei toeta täna selle olemasoleva raudtee arendust vajalikul määral, mida ma tegelikult kasutan või kasutaksin isegi rohkem, kui saaksin, siis uut Rail Balticat ma tartlasena Tallinna kaudu pigem ei kasutaks. Kui pean Tallinna minema, siis valiksin Euroopa suunal pigem lennuki. Ja lapselastele selle hullusega hiiglaslikku maksukoormust kaela peale panna ka ei taha.
    Seda mõttetut projekti toetavad kindlasti aga maatükkide kokkuostjad, ehitusfirmad, ametnikud ja muidugi reaalsusest kugele jäävad poliitikud.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>