Milleks Lätile euro?

Autor: • Lisatud 23. september, 2013

LattEuro2014. aasta algul liitub Läti eurotsooniga ja latid asendatakse eurodega. Läti ja Eesti eurotsooniga liitumise põhjused on samad, kuid lõunanaabrite omi võib hinnata kraadi või paari jagu kangemaks.

Väga võimalik, et Läti liitumine saab maailmas väiksemat tähelepanu kui Eesti, sest meie liitumine sattus ajale, mil eurotsooni lagunemist ennustati päevadega. Kuigi lagunemisennustused pole kuhugi kadunud, on seis Läti liitumise ajal hoopis teistsugune.

Eurotsooni probleemidega ollakse maailmas praeguseks harjunud ja paanikat on vähe, pealegi on üpris tõenäoline, et selle aasta lõpus või tuleva aasta alguses on näha esimesi märke majanduskasvu taastumisest rahaliidus. Arvestades Läti hiljutist viibimist IMFi abisaajate hulgas, võidakse Läti sammu mõista oluliselt paremini kui Eesti oma.

Milleks euro?

Läti ja Eesti eurotsooniga liitumise põhjused on samad, kuid lõunanaabrite omi võib hinnata kraadi või paari jagu kangemaks. Väikese riigi tundmatu valuuta tekitab alati umbusku, seda isegi naabrites. Milline on lugeja esimene reaktsioon, kuuldes näiteks Albaania lekist või Botswana pulast? Headel aegadel on võimalik sellisest umbusust üle olla, kuid halbadel aegadel jääb patriotismist väheks.

Küsimus pole investeeringutes – kuigi poliitikud ja analüütikud kipuvad eelkõige neist rääkima –, küsimus on tavalises ärisuhtluses välispartneritega. Väikeriikidel tuleb paratamatult rohkesti eksportida ja importida, ent kui ettevõtted ei leia partnereid või kaotavad vanu üksnes eksootilise valuuta pärast, siis tuleb paratamatult uhkus alla suruda ning leida turvalisem ja tuttavam valuuta.

Eks nii mõnigi Eesti ettevõtja mäletab 2008. aasta lõpust aegu, mil senised head partnerid ütlesid, et nad ootavad, millal kroon devalveeritakse, ja siis ostavad nad odavalt Eesti ettevõtte üles, kuid seni nad temaga tegemist ei tee. On üpris kindel, et selline levinud suhtumine oli põhjus, miks Eesti, Läti ja Leedu majanduslangus nii sügavaks osutus.

Kuna majanduskriisidest pole ka tulevikus pääsu – see lihtsalt on majandusarengute osa –, siis oleks arukas kaotada kõik võimalused, mis need kriisid hullemaks teeksid. Kuigi tihtipeale kiputakse väitma, et euro kasutusele võtmine on väljast peale surutud, on siiski tegemist Läti-sisese arusaamisega, et armas kodune valuuta võib teatud olukordades tähendada suuri probleeme.

Sama järeldus tehti ju ka Eestis ning Leeduski, mis tõenäoliselt liitub eurotsooniga 2015. aastal (kui ikka inflatsiooni suudetakse ohjeldada). Oma rahaga suudavad stabiilselt ja edukalt toimetada siiski piisavalt suured majandused.

Miks on geograafilised eelised kasutamata?

Maakaarti vaadates on selge, et Riia, Baltikumi suurim linn, on regiooni keskus. Loogiliselt võiks eeldada, et Läti on kolmest Balti riigist kõige jõukam. Ometi nii see pole. Põhjused on eelkõige seotud lätlaste endi varasemate valikute ja tegevustega. Kõige üldisemalt võtab selle kokku Läti positsioon Maailmapanga konkurentsivõime indeksis: 55. koht Eesti 34. ja Leedu 45. koha kõrval.

Ju on ikka midagi tõsiselt viltu, et need võimalused pole kasutust leidnud. Siiski on Läti sama indeksi põhjal väga kiiresti oma positsiooni parandanud ja tõusnud 55. kohale eelmise aasta 64. positsioonilt. See näitab, et lätlased tegelevad tõsiselt oma majanduskeskkonna parandamisega ning euro kasutusele võtmine on selles osas üks oluline samm, kuid kindlasti mitte kõige tähtsam.

“Väga võimalik, et mitmete ettevõtjate jaoks on euro kasutuselevõtt Lätis märk, et sealne majanduskeskkond on kriisist väljunud ja muutunud oluliselt turvalisemaks,” arvab majandusanalüütik Maris Lauri.

“Väga võimalik, et mitmete ettevõtjate jaoks on euro kasutuselevõtt Lätis märk, et sealne majanduskeskkond on kriisist väljunud ja muutunud oluliselt turvalisemaks,” arvab majandusanalüütik Maris Lauri.

Läti maine paranemine välisettevõtjate ja -investorite seas, aga miks mitte ka kohalike hulgas, sest nemadki teevad ju otsuseid, kuhu oma raha paigutada, annab Lätile parema võimaluse oma geograafilist eelist kasutada. Oleks ju loogiline eeldada, et ülebaltikumiliste ettevõtete peakontorid ja suuremad kaubajaotuskeskused asuvad Riias ja selle ümbruses.

Väga võimalik, et mitmete ettevõtjate jaoks on euro kasutusele võtmine Lätis märk, et sealne majanduskeskkond on kriisist väljunud ja muutunud oluliselt turvalisemaks. Väga võimalik, et nii mõningi Eesti ettevõtja pöörab (taas) oma pilgu lõunanaabri poole.

Odavus võib olla ajutine

Ei tasu unustada sedagi, et Läti tööjõud on praegu Eesti omast tuntavalt odavam – seega võivad nii mõnedki investeeringud nüüd liikuda Läti väikelinnadesse (Riia on endiselt ilmselt Baltikumi kalleim linn). ELi struktuurivahendite toel toimuv teedeehitus peaks ka ühendused regiooni suurimate keskustega paremaks muutma.

Kuid demograafilised probleemid on Lätis ja ka Leedus märksa suuremad kui Eestis: kui meie kaotasime kahe rahvaloenduse vahel 4,6% rahvastikust ning rändega 2,1%, siis Läti kaotus oli 14,3% ja 9% (Leedul 14,4% ja 11,1%). Seetõttu on tööjõu nappus ja rahvastiku vananemine lõunanaabrite juures kiirem ning praegune odav tööjõud võib väga kiiresti asenduda akuutse ja püsiva tööjõunappusega, mis palgad kiiresti kõrgustesse lennutab.

Samuti ei piisa ELi struktuurivahenditest, et kõiki Läti maanteid hästi sõidetavaks muuta. Nagu Eestiski, on selleks vaja ka maksumaksjate raha või laenu võtta. Lätil tuleb aga viimasega olla eriti kaalutlev, sest riigi võlakoormus on Eesti omast kõvasti suurem, kuigi Euroopa kontekstis tagasihoidlik.

Mida see tähendab Eestile?

Läti liitumist eurotsooniga võib vaadata kui Eesti ühe eelise – odavaim eurotsooni riik – kadumist, kuid samas on see oluline võimalus meie ettevõtjaile, kes kriisi ajal Lätist ja Leedustki hirmuga eemale tõmbusid. Suurem turg, odavamad tootmisvõimalused, paranev ärikeskkond peaks nii mõnelegi ettevõtjale ahvatlevamad olema. Võib arvata, et ühine raha seob piirkonna ettevõtted ja majandused tihedamalt ning annab seega lisavõimalusi.

Muidugi ei tähenda ühine raha, et kõik muud erinevused kaovad. Läti majanduse tugevnemine on oluline põhjus, et parandada Eesti majanduse konkurentsinõrkusi. Eriti oleks vaja tähelepanu pöörata aspektidele, milles Läti-Leedu on meist paremad või suhteliselt tugevad. Konkurents on kasulik kõigile kolmele, sest piirkonna väiksuse tõttu vaadatakse Baltikumi ikka ühena ning ühe nõrkus on teistegi nõrkus, ühe tugevus ei pruugi aga teiste nõrkusi kompenseerida.

Lätil on euro kasutuselevõtu järel palju teha: kaob küll üks risk ja tekivad võimalused, kuid need ei teostu niisama ja iseenesest. Väga oluline on jätkata ärikeskkonna parandamist, et Läti ja Riia geograafilised eelised ka reaalseks tuluks pöörduksid. (Jah, ja Eestile võib see olla ka mõningaseks mureks.) Kuid märkimisväärselt suurem probleem ja pikaajaliselt tähtsam on toimetulek demograafiliste arengutega, mis on Eesti omadest tunduvalt halvemad.

Autorist: Maris Lauri

Maris Lauri on majandusanalüütik.

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>