Miks mulgid rikkaks said?

Autor: • Lisatud 6. mai, 2013
Hannes Rumm

Hannes Rumm

Kuna olen mälumängufänn, siis alustan seda lugu ühe küsimusega: nimetage palun see maailmaajalooline sündmus, mille tulemusena said mulgid enne teisi eestlasi nii rikkaks, et jaksasid talusid mõisnikelt tagasi osta ja lapsi ülikooli saata?

Kui te vastust esimese hooga ei tea, siis ehk aitab teid vastusele lähemale vihje, et me kõik oleme seda sündmust ajaloo tunnis õppinud. Sellest sündmusest ajendatuna tegi Steven Spielberg mullu menuka filmi “Lincoln”.

Muidugi oli see sündmus Ameerika Ühendriikide 1861. aastal alanud kodusõda, mille tõttu vähenes järsult puuvilla tootmine lõunaosariikides.

Ahelreaktsiooni järgmise lülina tekkis maailmaturul kiire vajadus puuvilla asendamiseks teiste materjalidega ning see omakorda kergitas järsult lina hinda.

Kuna Mulgimaal olid linakasvatuseks soodsad tingimused, siis said mulgid tänu Ameerikas orjuse kaotamise pärast peetud sõjale ratsa rikkaks.

Alustasin selle küsimusega näitamaks, kuidas juba 150 aastat tagasi võis näiliselt täiesti teises maailma otsas toimunud sündmus mõjutada paljude eestlaste elu.

Elu taasiseseisvunud Eestis on meile seda korduvalt meenutanud. Kui 1997. aastal sai Taist alguse mitmeid Aasia riike laastanud majanduskriis, siis jõudis see peagi Venemaale ja kandus sealt üle Eestisse. Kui 2008. aasta sügisel läks New Yorgis pankrotti Lehman Brothers’i nimeline pank, sai sellest alguse ahelreaktsioon, mille tulemusena algas napilt pool aastat hiljem Eestis masu ning paljudes Euroopa riikides miilab kriis tänini.

Mõlemal juhul tähendas näiliselt turvalises kauguses alguse saanud kriis pankrotte sadadele Eesti ettevõtetele, töö kaotust kümnetele tuhandetele Eestimaa inimestele, karme palgakärpeid nii eraettevõtetes kui riigiasutustes.

Veel tugevam on riikide vastastikune sõltuvus Euroopa Liidus, mis tähistab 9. mail oma 63 sünnipäeva. Kuna sünnipäeval on kena komme vaadata tagasi viimasel aastal tehtud või tegemata jäänud asjadele, siis teen seda siinkohal minagi.

Euroliidu puhul on kindlasti kõige olulisem see, et viimase aasta vältel õnnestus majanduskriis kontrolli alla saada, ehkki ohukoldeid, mida tuleb lähiaastatel mõnes liikmesriigis järelkustutada, on küll ja veel.

Kriisist ajendatuna käib Euroopas elav arutelu teemal, kuidas majandus võimalikult kiiresti jalule aidata ning kuidas liitu kriiside vältimiseks tulevikus remontida. Eurooplaste ja eestlaste enamik pooldab seisukohta, et kriisist väljatulekuks on vaja rohkem koostööd. Paraku takistavad edasiminekut riikidevahelised erimeelsused, mis tekivad kohe, kui lauale pannakse mõni muudatusettepanek.

Eestis on Euroopa tuleviku teemaline mõttevahetus olnud loid. Meie põhiseaduse üks autoreid advokaat Jüri Raidla põhjendab seda nii: “Eestlastena naudime seda Euroopa Liitu, mis on olemas. Õigusega naudime, sest oleme euroliidust väga palju saanud ja arvatakse, et küll läheb sama hästi edasi ka. Iseenesest ei lähe aga midagi hästi, selle nimel tuleb tööd teha ja vaeva näha.”

Seetõttu on mõistlik jälgida mõttevahetust selle üle, mis suunas ja kuidas Euroopa Liit muutuma hakkab. Praeguseks on karmistatud eelkõige vastastikust rahandus- ja majanduskontrolli riikide vahel, et mõne liikmesriigi vigade või vastutustundetu käitumise eest ei peaks teised enam vastutama.

Teenitult pälvis Euroopa Liit eelmise aasta lõpul Nobeli rahupreemia meie maailmajaos sõdade ärahoidmise eest. See on saavutus, mida ajaloolisest eripärast johtuvalt Lääne-Euroopas väga kõrgelt hinnatakse ning Ida-Euroopas eriti ei tähtsustata.

Ehkki õigustatult tekkis küsimus, kas Nobeli auhinnakomitee selle otsusega hiljaks ei jäänud, eriti arvestades asjaolu, et USA president Barack Obama sai selle juba oma esimese ametiaasta lõpul.

Nii Euroopa kui Eesti jaoks on oluline, et liikmesriikidel õnnestus kokku leppida euroliidu eelarves aastateks 2014–2020. Kurb on see, et esimest korda ajaloos ühiseelarve vähenes, sest raske on vähema raha eest saada rohkem ja tugevamat Euroopat.

Teisalt on Eesti jaoks hea kindlustunne, et ka järgmisel seitsmel aastal laekub ligi 15% meie eelarvest teiste Euroopa maksumaksjate taskust, aidates teha olulisi tulevikku suunatud investeeringuid.

Mullu tekkis Eestis esimest korda pärast euroliiduga liitumist üldrahvalikku tähelepanu pälvinud arutelu. Vaidlusküsimusteks oli see, kas meie põhiseadus lubab liituda ESM-i nimelise eurotsooni päästetiimiga ning kas on üldse õiglane, et kehvemal elujärjel eestlased peavad laenama raha märksa jõukamatele rahvastele?

Tõsisest vaidlusest ja selgelt tuntavast inimeste pahameelest hoolimata näitas eelmise aasta lõpus tehtud avaliku arvamuse uuring, et 74% kodanikest peab õigeks Eesti kuulumist euroliitu. Veel üllatavam oli see, et koguni 73% eestlastest peab ennast ka Euroopa kodanikeks.

Tallinnas alustas mullu tööd Euroopa Liidu IT-amet, mis tasapisi jõudu kogub. Selle ameti esimeseks suureks tööks on juhtida alates maikuust üleeuroopalist infosüsteemi, mis aitab liikmesriikidel kontrollida kurjategijate ja varastatud esemete liikumist üle riigipiiride. Tulevikus laieneb ameti tegevusala veelgi.

Juba juulikuus kasvab Euroopa Liit veidi veel, sest siis liitub 28. liikmesriigina 4,4 miljoni elanikuga Horvaatia.

Majandusanalüütikud kordavad viimastel aastatel pidevalt, et Eesti majandusel võiks paremini minna juhul, kui teistes Euroopa Liidu riikides oleksid asjad korras, sest just euroturule müüme me 70% eksporditud kaupadest ja teenustest. Mida paremini läheb meie naabritel, seda rohkem töökohti loob Eesti majandus ja seda kiiremini kasvab eestlaste heaolu.

Seetõttu on Eesti huvides, et raskustesse sattunud Euroopa riigid ületaksid oma probleemid võimalikult kiiresti, sest kui läheb hästi Euroopa Liidul, läheb hästi ka Eesti inimestel.

Artikkel avaldati maakonnalehtedes.

Autorist: Hannes Rumm

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>