Memo presidendile, ametkondlikuks kasutamiseks

Autor: • Lisatud 3. mai, 2017
Hannes Rumm

Hannes Rumm

Saatja: Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat
Saadetud: esmaspäeval, 24. aprillil 2017 10.02
Adressaat: Kersti Kaljulaid; Vabariigi Presidendi kantselei
Teema: Memo ELi lagunemise võimalikest mõjudest

Lugupeetud Vabariigi President!

Palusite eile hilisõhtul pärast Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru tulemuste selgumist Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadilt sisendit teie võimalikeks intervjuudeks nii Eesti kui ka välismaa ajakirjandusele olukorras, kus valimiste teises voorus võib ELi ühe suurima ja mõjukama liikmesriigi presidendiks saada liidu lagundamist pooldav kandidaat.
Sissejuhatuseks rõhutame, et Marine Le Peni võit presidendivalimiste teises voorus on vähetõenäoline ning isegi tema võit ei tähenda Prantsusmaa automaatset lahkumist EList. Sellise otsuse tegemine eeldab eraldi rahvahääletuse korraldamist, mis avaliku arvamuse küsitluste kohaselt ei toeta nn Frexitit. Ent oleme teiega nõus, et praeguses olukorras on otstarbekas avalikkusele selgitada ka hüpoteetiliste stsenaariumide võimalikku mõju.
Siinkohal leiate meie jutupunktid, mis ajanappuse tõttu on esitatud telegrammistiilis:

1. Kuna ebamugavas geograafilises naabruses asuva väikeriigina sõltub Eesti suuresti väliskeskkonna mõjudest, siis on meie hinnangul kõige olulisem mõju ELi võimalikul lagunemisel Eesti jaoks tohutu ebakindluse teke Euroopas, mis halvendab järsult meie julgeolekupoliitilist olukorda ning annab valusa tagasilöögi meie majandusele. Brexiti protsessi käivitumine on liidu kodanikele alles selgeks tegemas, kui raske ning kui suurte tagajärgedega on üheainsa liikmesriigi eraldumine liidust. Brexiti käigus on Ühendkuningriigil vaja muuta 20 833 seadust, millel on ühiskonnale ülisuur mõju. Selle arvu taustal võib vaid aimata, kui palju keerulisemaks ja mahukamaks kujuneb seniste ELi liikmesriikide vaheliste suhete muutmine, kui aeganõudev see on ning kui palju poliitilisi pingeid tekitab.

2. ELi võimaliku lagunemisega kaasneb kindlasti Eesti mõju oluline vähenemine rahvusvahelises poliitikas. ELi liikmena suudab Eesti oluliselt mõjutada otsuseid, mis kujundavad meie majandus- ja julgeolekukeskkonda. (Näited: pärast Krimmi annekteerimist Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamine; Eesti huvide edukas kaitsmine praeguse ELi eelarveperspektiivi 2014–2020 koostamisel.) Pärast ELi võimalikku lagunemist vähenevad järsult Eesti võimalused rääkida kaasa rahvusvahelises poliitikas, sest väikeriigi sõnaõigus ELis on märksa suurem kui seda eeldab meie rahvaarv.

3. Kuigi Eesti on NATO liige, tuleb rõhutada, et ELi nn tööriistakastis on meile olulisi vahendeid, mida NATO pakkuda ei suuda. (Siin kehtib sama näide lähiminevikust – just ELi kehtestatud majandussanktsioonid suutsid pärast Krimmi annekteerimist Kremlile selgeks teha, et rahvusvahelist õigust eiraval käitumisel on sõna otseses mõttes rahas mõõdetav hind Venemaa majanduse jaoks.)

4. Ennetavalt on väga raske prognoosida, kuidas mõjutaks ELi lagunemine üht liidu aluspõhimõtet – kodanike vaba liikumist. Arvestades ülitihedat töörännet Eesti ja Soome vahel, tähendab piirikontrolli taastamine paremal juhul kümnete tuhandete eestlaste piiriületuse aeglustumist, samuti suurenevad märgatavalt kaupu eksportivate ja importivate firmade kulud, mis omakorda kajastub toodete lõpphinnas.
Olulisem on siiski küsimus, kas ELi võimaliku lagunemise korral õnnestub kahepoolsete riikidevaheliste kokkulepete tulemusena tagada meie praegustes ELi liikmesriikides töötavatele inimestele samasugused sotsiaalsed tagatised, nagu need kehtivad praegu ELi õiguse kohaselt (juurdepääs asukohamaa tervishoiule, kohustus maksta Eesti elanikele kohalikega võrdset palka jm). Mingit tagatist senise olukorra jätkumiseks pole nii suure muutuse puhul paraku võimalik anda.

5. Pärast ELi võimalikku lagunemist võib Eestis ennustada identiteedikriisi teket ja ebakindluse suurenemist. Sisuliselt kogu taasiseseisvumisjärgse Eesti välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk on olnud ankurdada meid võimalikult kindlalt meile omaseid ja olulisi väärtusi kandvate ELi ja NATO külge. Kui suur osa viimase 25 aasta pingutustest osutub luhtunuks, jääb Eesti paratamatult halli tsooni Venemaa ja nn vana Euroopa riikide vahel. See tekitab paljudes inimestes ebakindlust tuleviku ees ning võib suurendada väljarännet Eestist, eriti nooremate mobiilsemate inimeste seas.

Võimalikud majanduslikud tagajärjed:

* Eesti müüs 2016. aastal oma toodetest ja teenustest Euroopa Liitu 74%, mistõttu võimalik ühisturu kadumine ning sellega paratamatult kaasnev halvem juurdepääs kõige olulisematele eksporditurgudele tähendaks tõsist tagasilööki Eesti kui ekspordist sõltuva väikeriigi majandusele. Võrdluseks: statistikaameti andmetel olid Eesti järgmised suuremad eksportturud väljaspool ELi mullu Venemaa ja USA, vastavalt 7% ja 3%. See tähendab, et seniseid olulisemaid eksporditurge on sisuliselt võimatu asendada uutega või kompenseerida suurema müügiga siseturule, sest see on väga väike.

* Venemaa kasvav agressiivsus alates 2014. aastast on kogu maailmas tekitanud kurikuulsa küsimuse „Kas Narva on järgmine?” ning see on mõnevõrra vähenenud Eesti usaldusväärsust võimalike välisinvestorite silmis. ELi lagunedes väheneks välisinvestorite jaoks järsult ainult 1,3 miljoni elaniku suuruse turu ning pärsitud ekspordivõimalustega Eesti atraktiivsus.

* ELi lagunemisega kaasneb paratamatult euroraha käibelt kadumine, mis tähendab Eesti jaoks esiteks olulist ühekordset kulu oma rahvusliku valuuta taastamisel. Teine ning veel olulisem mõju Eesti ettevõtete ja tarbijate jaoks on valuutakulude kasv ning eurorahaga võrreldes märksa suurema valuutariski taastumine. (Palusime Eesti Pangal seda väidet asap täpsustada.)

* Eesti tänavusest riigieelarvest moodustavad ümmarguselt 10% laekumised ELi eelarvest. Kuigi ELi järgmises eelarveperspektiivis aastateks 2021–2027 need laekumised mõnevõrra vähenevad, kaotab Eesti riigieelarve ELi võimalikul lagunemisel olulise täiendava tuluallika. ELi toetused on eriti olulised sellistes valdkondades nagu põllumajandus, taristuinvesteeringud, teadus- ja arengutegevus jm. Kui ELi-poolne rahastamine lõppeb, siis tekib vajadus rahastada seni valdavalt ELi maksumaksjate raha toel toiminud valdkondi riigieelarvest, mis omakorda sunnib valitsust kärpima kulusid ka nendes valdkondades, mis pole praegu ELi-poolsest rahastusest sõltunud.

* ELi lagunemine tähendaks kogu meie senise põllumajanduspoliitika kokkuvarisemist, suurt ühekordset suurt šokki põllumajandusettevõtjatele ning ebaselgust tuleviku suhtes.

Täiendame ja täpsustame jutupunkte lähitundide jooksul.

Lugupidamisega

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat

PS. Tekst EI OLE ametlik dokument, vaid Hannes Rummu memovormis kolumn. Hannes Rumm on Vikerraadio saate “Samost ja Rumm” saatejuht.

Autorist: Hannes Rumm

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>