Maive Rute Euroopa teaduse eesotsas

Autor: • Lisatud 26. mai, 2016
Maive Rute: "Olen viimase 11 aasta jooksul väga palju juurde õppinud, juhina küpsenud ning kahtlemata on ka maailmapilt avardunud"

Maive Rute: “Olen viimase 11 aasta jooksul väga palju juurde õppinud, juhina küpsenud ning kahtlemata on ka maailmapilt avardunud”

Maive Rute, kes töötab alates aprillikuust Euroopa Liidu Teaduse Ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana, pole lasknud end üheski ametis laisaks minna, vaid on alati otsinud uut ja senisest keerukamat rakendust.

Olete esimesi päevi uues ametis. Kuidas teil on läinud, mida olete jõudnud teha?
Esimesed tööpäevad on läinud paremini, kui julgesin loota. Eelmises ametis Teaduse ja Innovatsiooni peadirektoraadis jäi asjade lõpetamiseks ning kontori kokkupakkimiseks kõigest kolm päeva, mis on komisjonis üsna ebatavaline. Rekordkiirusel õnnestus ära korraldada ka minu kahe assistendi üleviimine, nii et saime uues kohas alustada juba koos. JRC inimesed omakorda jõudsid imekombel paari päevaga uue kontori valmis seada, mis muuhulgas tähendas mitme kolleegi ümberkolimist, kontoriseinte ringitõstmist jm.

Esimesed päevad on olnud tihedalt täis nõupidamisi ning muidugi tutvumiskoosolekuid JRC töötajatega. Brüsseli peakontoris töötab vähem kui kümnendik JRC rahvast, enamik kolleege on eri liikmesriikides asuvates instituutides. Suur osa nõupidamisi peetakse video vahendusel, koosolekulaua teine ots ulatub ekraani kaudu tuhandete kilomeetrite taha. Põhiline osa töötajaist asub hoopistükkis Ispras Itaalias. Mul on seal suisa väike täiendav kontor, pean tööaega Brüsseli ja Ispra vahel jagama.

Mis tõi teid uue ameti juurde?
Aprillis täitus mul 11 aastat Euroopa Komisjonis direktorina töötamisest. Otsisin uut proovikivi, mis võimaldaks end strateegilisemal juhtimistasandil proovile panna, edasi areneda ning et saaksin oma oskusi ja kogemusi parimal moel komisjoni huvides rakendada. Tundub, et töö Teaduse Ühiskeskuses ongi just selline koht. Siin on mastaapi – 3000 töötajaga JRC on Euroopa Komisjoni suurimaid teenistusi. Kuna peadirektoril on vaid üks asetäitja, on minu tegevus mitmekesine. Organisatsioonil on ees uuendused, mille rakendamisel saan käed külge lüüa. Paistab, et minu senised kogemused, mis hõlmab nii uute organisatsioonide loomist, Euroopa poliitikate kujundamist kui ka Euroopa Komisjoni ressursside haldamist, andsid mulle konkureerimisel eelise. Olen oma tausta poolest komisjoni direktorite hulgas veidi erandlik, ma ei ole elupõline karjääriametnik ega endine poliitik, vaid avaliku sektori ettevõtja.

Mis on Teaduse Ühiskeskus?
JRC on Euroopa Komisjoni teadusteenistus, mis on üks vanimaid Euroopa ühiseid algatusi. Kui kuus Euroopa Liidu riiki leppisid 1957. aastal Roomas kokku majandusühenduse rajamises, siis otsustati luua ka ühine teadusorganisatsioon. See oli sõjajärgne aeg, mil majanduse ülesehitamisega kasvas kiiresti ka energiavajadus. Tol ajal nähti tuleviku põhilise energiaallikana tuumaenergiat ning seetõttu pidasid liikmesriikide valitsused tuumaenergeetika arendamist kriitilise tähtsusega alaks. Roomas allakirjutatud Euroopa aatomienergia ühenduse Euratomi leping panigi aluse JRC loomiseks. Järgneva kümne aasta jooksul valmisid reaktorid Itaalias, Hollandis ja Saksamaal ning tuumauuringutega seotud mõõtmiskeskus Belgias.

Ajapikku Euroopa ühisprojektid arenesid, muutusid ka prioriteedid. Oluliseks said majanduse konkurentsivõime ja tööstuse moderniseerimine. Alates 1970. aastatest laiendati JRC uuringute valdkondi, Itaalias ja Hispaanias rajati uued instituudid tarbijakaitse, keskkonna, sotsiaalteaduste jm valdkonnas. Praegu on JRC tegevusest tuumauuringutega seotud umbes kolmandik.

Millega te JRCs tegelema hakkate?
Üks kõige olulisematest ülesannetest on siduda JRC seitsme teadusinstituudi töö paremini Euroopa Komisjoni poliitiliste eesmärkidega. See tähendab tihedamat suhtlemist komisjoni peadirektoraatidega ning nende vajaduste täpsemat arvestamist teaduslike tööprogrammide koostamisel ning uute teadlaste värbamisel. Ka teistpidi kommunikatsioon vajab edendamist – JRCs on palju infot, mida direktoraadid saaksid kasutada üleskerkivate teemade märgistamiseks või olemasolevate tegevuspõhimõtete toimimise jälgimiseks.

Üle vaatamist vajavad ressursside jaotamise põhimõtted, kvaliteedi tagamise süsteemid jms. Euroopa Komisjon on algatanud ulatusliku sisemise „salenduskuuri“, ka meie otsime kokkuhoiu ning efektiivsuse suurendamise võimalusi.

Näen ühe oma ülesandena luua parem kontakt teadlaste ja poliitikasuundumuste väljatöötajate vahel. Edasiarendamist vajab JRC võimekus pöörata teadusinfo poliitikakujundajatele arusaadavasse keelde ning innustada komisjoni kolleege senisest enam teaduse pakutavat kasutama. Ja muidugi loodan propageerida tänapäevase teaduse meetodeid.

Töötasite siiani Teaduse ja Innovatsiooni peadirektoraadi direktorina. Miks on Euroopa Komisjonil kaks nii sarnase nimega peadirektoraati?
Teaduse ja Innovatsiooni peadirektoraat RTD tekkis hiljem, seoses vajadusega tööstust moderniseerida, koordineerida liikmesriikide teadustegevust ning edendada ühist Euroopa teadusruumi.

1980. aastate keskpaigast tekkisid esimesed tehnoloogiate arendamisele suunatud teaduse rahastusprogrammid. Algselt eraldi seisnud väikestest algatustest energia, keskkonna ja molekulaarbioloogia vallas kasvasid välja Euroopa teaduse rahastamise mitmeaastased raamprogrammid, millest praegune, kaheksas, kannab nime Horisont 2020. Muide, esimese, 1984. aastal avatud raamprogrammi koostas JRC.

Olite esimene Eestist värvatud direktor Euroopa Komisjonis ja nüüd juba 11 aastat Brüsselis töötanud. Kuidas teil on läinud?
Algul oli raske kohaneda komisjoni ajaskaala ning valdavalt kollegiaalse vastutusega. Eestis jõudsid ideed teostuseni väga kiirelt, teinekord ehk liigagi kiirelt, jättes mõne asjaosalise konsulteerimisringist välja.

Euroopa avaliku teenistuse mõõtmed on arusaadavalt üleeuroopalised, kõik sisulised otsused vajavad kooskõlastamist ning nende ellurakendamise aeg on oluliselt pikem. Vürtsi lisab muidugi asjaolu, et eri rahvustest töötajatel võivad olla erinevad arusaamad kontorielu ja töö korraldamisest. Olen viimase 11 aasta jooksul väga palju juurde õppinud, juhina küpsenud ning kahtlemata on ka maailmapilt avardunud. Ma pole endal üheski ametis lasknud laisaks minna, vaid ikka enne tähtaega uut ja senisest keerulisemat rakendust otsinud. Pärast nelja aastat ettevõtlusdirektorina liikusin Tööstuse peadirektoraadist Teaduse peadirektoraati biotehnoloogia ja põllumajandusuuringute direktoriks. Järgnes enesetäiendusaasta Harvardi ülikoolis ning seejärel panustasin pea kolm aastat Teaduse ja Innovatsiooni peadirektoraadis ressursidirektorina reforme ellu viies.

Mida ütleksite neile, kes arvavad, et ametniku töö Brüsselis tähendab mugavat elu, kõrget palka ja reaalsest elust nad ka aru ei saa?
Ütleksin, et tulge proovige järele, kui mugav see elu on. Töölevõtu konkursid on avalikud. Mida keegi „reaalseks eluks“ peab, on samuti üsna erinev. Brüsseli elu on selles mõttes huvitav − kuigi vahel ka närvesööv −, et samas organisatsioonis võivad eri taustadega inimeste arusaamad õigest ja valest olla erinevad. Komisjoni otsused sünnivad vaidluste ja kompromisside tulemusena.

Ka teie abikaasa Jüri Rute töötab Euroopa Komisjonis. Missugune on Brüssel elukohana?
Abikaasa on samuti Euroopa avalikus teenistuses, ta tegeleb Teaduse ja Innovatsiooni peadirektoraadis biomajanduse teemadega. Elame Brüsselis eurokvartali servas. Meile meeldivad siinsed pargid ja et saab jalgsi tööle minna. Me armastame väga jalgsi käia. Oleme sõpru korduvalt üllatanud, et ilmume jalgsi kohale ka siis, kui asukoht on 10–12 km kaugusel. Brüsseli kliima võimaldab aastaringi pikki nädalavahetuse rännakuid.

Märtsi terrorirünnakud panid siinsele elule muidugi oma pitseri. Üsna masendav on lugeda, mis kõik kohalikel võimudel valesti läks ning kuidas Belgia ja Brüsseli ametkondade killustatus kogu süsteemi halvab. Mulle meenutab see ehmatavat muljet, mille sain umbes 20 aastat tagasi Washingtonis. Kolm neljandikku selle maailmariigi pealinnast oli no-go tsoon, kuhu ameeriklased meil minna ei lubanud. Kes praegu üle lombi lendab, teab, et selline pilt on möödanik. Loodan väga, et Brüssel võtab nüüd samamoodi olukorra parandamise tõsiselt ette.

Teie lapsed on juba täiskasvanud, mis ala on nemad valinud?
Mõlemad on otsapidi seotud ettevõtlusega. Tütar tegeleb Arengufondis alustavate ettevõtete ärgitamise ja koolitusega. See programm liidetakse kuuldavasti peatselt Kredexiga. Poeg aga on ametis elektritarbimise juhtimisele suunatud start-up firma loomisega. Nad on tegutsenud alla aasta, osalevad praegu Amsterdamis ettevõtluskiirendis.

Mis on praegu teie lugemislaual?
Mul kipub nii olema, et pooleliolev raamat polegi tingimata laual. Armastan tööle minnes või muidu kõndides kuulata audioraamatuid. Praegu kuulan Thomas Piketty „Kapitali“, mis tõtt-öelda oleks parem raamatuna ette võtta, sest sisaldab palju statistikat ja diagramme. Reisides kasutan Kindle’it, kus on pooleli Richard Thaleri käitumisteadust selgitav „Misbehaving“, aga öökapil on Deepak Chopra „13. jünger“, mida loen sedapuhku hispaania keeles. Hispaania keele huvi on mul ammune, võtsin vahelduva eduga kursusi, aga et nüüd on pikem paus tekkinud, siis mõtlesin, et katsetaks õige midagi lugeda. Endalegi üllatuseks läheb ludinal.

Olete pärit väiksest asulast Kärust. Kas side kodukohaga on jäänud?
Lahkusin kodukohast väga noorelt. Isa suri, kui olin 13aastane, lapsepõlv sai sellega läbi. Läksin lähimasse linnakooli Türile, mis on vaid paarikümne kilomeetri kaugusel, aga elu muutus oluliselt. Käru koolis oli vast 90 last 8 klassi peale, Türi keskkoolis aga üle tuhande õpilase. Väikeses külakoolis oli iga õpilane kui peo peal, saime korralikud õpiharjumused ning pidime kooli igas vallas esindama, spordivõistlustest olümpiaadideni. Türil seevastu tuli sotsiaalseid oskusi lihvida, et kiirelt kohaneda ning end suures kollektiivis kehtestada.

Nüüd on ka ema juba aastaid mullas, kodukohas käin enamasti vaid hauaplatsi korrastamas. Aga elu teeb huvitavaid pöördeid − hea sõbranna ostis Kärusse suvekodu. Ka üks tubli lapsepõlvesõbranna on Käruga seotud, nii et igal suvel on asja läbi põigata.

Kas JRC peadirektori asetäitja ametikoht tähendab, et teie kõrgeim tipp on saavutatud?
Kõige kõrgem tipp, mille ma seni vallutanud olen, oli hoopis Aiguille de Midi Mont Blanci servas, kust mul õnnestus suuskadel 3842 meetri pealt piki Valle Blanche’i liustikku Chamonix’ orgu laskuda. See oli unustamatu elamus, siiani imestan, kuidas ma julgesin ümberringi möllavasse lumepilve astuda. Õnneks mõnisada meetrit allpool ilmaolud paranesid ning ülejäänud laskumine oli päikesepaistel. Jalgsi olen Dolomiitides roninud 3200meetrise Tofana de Rozesi otsa.

Tulevikuplaane on mitu. Loodan uues ametis viie-kuue aastaga loodetud uuendused ellu viia. Tahan teaduse sisemise köögi endale süvitsi selgeks teha: kuidas rahastust on tulemuslikum korraldada, missugune töökorraldus aitab teadlastel endast parimat anda. Eraelulises plaanis tahaks nii mõnedki pikad matkad ette võtta, riiulitäis raamatuid ootab lugemist, hispaania keelt sooviksin edasi õppida − jätkuks ainult kõigeks aega.

****

Eesti ja Teaduse Ühiskeskus

Oleme uhked, kui eestlased on kõrgetes ametites, aga mis kasu võiks sellest Eestile olla?

Maive Rute: „Kasu Eestile võiks tekkida kahes suunas: ühelt poolt teaduslikud analüüsid ja võrdlused valitsuse poliitikate loomisel ja tulemuslikumal ellurakendamisel, teiselt poolt võiks kasu olla teadusalase koostöö edendamisest. JRC pole ju tavaline teadusasutus, vaid loodud selleks, et anda poliitikakujundamisele sisendit, jälgida selle elluviimist ning arendada kildkondlikest huvidest sõltumatut teadust. Eesti valitsusele võiks huvi pakkuda tellida riigi pikaajalise energeetikastrateegia analüüs, arvestades uut kliimapoliitikat. Samuti saaks kasutada targa spetsialiseerumise piirkondlikke mudeleid või otsida käitumisteaduste abil kohti poliitikasuundade mõjususe tõstmiseks.

On heameel tõdeda, et Eesti ülikoolid ja asutused juba teevad JRCga koostööd. Eesti Maaülikool on kaasatud projektidesse bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ja kliimamuutuste hindamisel mageveekogude elurikkusele. Tallinna Tehnikaülikool toimetab paaris merenduse ja mageveekogude andmestiku kogumise ja seire projektis. Tartu Ülikool osaleb kemikaalide mõõtmismeetodite väljatöötamisel ja koolitusel. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut osaleb nanomaterjalide ja GMOde riskide hindamisel. Keskkonnauuringute Keskus osaleb rahvusvahelises õhu puhtuse seires.

Usun, et Eestil on teaduspotentsiaali JRCga koostööd laiendada. Näen häid võimalusi näiteks digimajanduse ja küberkaitse teemadel, kus JRC soovib areneda ning Eestil on siin mõndagi pakkuda. Pikemas plaanis soovime suurendada JRCs uuematest liikmesriikidest pärit teadustöötajate osakaalu.

Euroopa avalikus teenistuses olijana töötan ikka Euroopa ühiste huvide heaks. Meil on suisa keelatud kuidagiviisi üht või teist liikmesriiki eelistada. Aga loomulikult esindavad Euroopa Komisjonis töötavad eestlased teatud mõttes ikkagi oma koduriiki, kas või sellega, et debattides tuua esile oma vaatenurk.“

Teksti autor: Sirje Maasikamäe
Fotod: Anu Hammer, erakogu

Autorist: Sirje Maasikamäe

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>