Kutseõppureid peaks olema rohkem

Autor: • Lisatud 22. november, 2014
Eestis läheb kutsekooli iga kolmas noor, Euroopas keskmiselt iga teine

Eestis läheb kutsekooli iga kolmas noor, Euroopas keskmiselt iga teine

Kuigi üldiselt on pilt Eesti hariduses võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üsna hea, on meil neid noori, kes valivad gümnaasiumi või keskkooli asemel õppimise kutsekoolis, tunduvalt vähem kui EL-s keskmiselt, selgub värskest uuringust.

Eestis läheb kutsekooli keskmiselt iga kolmas õpilane, samas kui EL-s valib kutsekooli keskmiselt iga teine, seisab uuringus, mille Euroopa Komisjon hiljuti avaldas. Samuti osaleb uuringu koostajate hinnangul Eestis õpipoisiõppes liiga vähe inimesi. Eestil soovitatakse kutseõppes osalejate arvu tõsta ning pakkuda rohkem võimalusi ameti õppimiseks otse töökohal või õpipoisiõppes.

„Ligi 30% meie tööealistest inimestest on kutse- ja erihariduseta,“ ütles haridusminister Jevgeni Ossinovski tänavu ühes intervjuus Postimehele. „Ei ole vastutustundlik lasta noorel lahkuda koolipingist kutsealase ettevalmistuseta. Peame vaatama, kuidas Hollandis ja teistes maades õpivad noored kuni kutsekvalifikatsiooni omandamiseni. Eesmärk peab olema, et õpiraskustega noored saaksid vähemalt aastagi kutsekoolis õppida, et nad tööturul hakkama saaksid. See on hästi oluline.“

Sel nädalal tutvustas Ossinovski valitsuses „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013“ lõpparuannet. Valitsuse kodulehe andmetel on kutseõpe muutunud elulähedasemaks ja erinevate sihtrühmade vajadustele paindlikumalt reageerivamaks. Ka kutseõppe kuvand on muutunud positiivsemaks ning töömaailma kaasamine nii kutseõppe sisu kui ka koolituskohtade kavandamisse on kasvanud.

„Viimased andmed näitavad, et liikmesriikidel on teha veel palju tööd selleks, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärgid,“ ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi valdkonnaga tegelev volinik Tibor Navracsics enne uuringu avalikustamist. „On näha progressi, kuid see on ebaühtlaselt jaotunud. Endiselt lahkuvad paljud noored kõikjal EL-s koolist varakult, samas kui liiga vähesed lõpetavad kolmanda taseme hariduse.“

Navracsics lisas, et Komisjoni üks olulistest eesmärkidest on luua tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks ja saada rohkem noori inimesi tööle. „Ma kavatsen kindlustada, et koos liikmesriikidega teeme me kõik, et seda eesmärki saavutada,“ sõnas Navracsics.

Aastaks 2020 peaks EL-s varakult koolist välja langema vähem kui iga kümnes õpilane, praegu on väljalangejate osakaal kukkunud 12%le. Eestis on see eesmärk juba saavutatud, uuringu andmetel katkestab Eestis koolitee alla 10% õpilastest.

Üldiselt näitab uuring, et paljudes asjades on Eesti võrreldes Euroopa keskmisega üsna esirinnas. Näiteks on eesti laste lugemisoskused ja matemaatika ning teaduse mõistmine tunduvalt paremad kui Euroopa keskmine. Arvutit tunneme me paremini kui keskmine EL kodanik ja keeli oskame ning õpime samuti rohkem.

Haridusele kulub sisemajanduse koguproduktist 6,4%, EL-s keskmiselt on see osakaal 5,3%. Samas juhitakse tähelepanu sellele, et summa, mis kulub aastas ühe õppuri kohta, on Eestis tunduvalt väiksem kui EL-s keskmiselt.

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>