Komisjon soovitab Eestil innovatsioonile panustada

Autor: • Lisatud 20. mai, 2016
Euroopa Komisjon soovitab Eestil keskenduda kohaliku omavalitsuse reformi elluviimisele, soolise palgalõhe vähendamisele ja investeeringute suurendamisele teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Euroopa Komisjon soovitab Eestil keskenduda kohaliku omavalitsuse reformi elluviimisele, soolise palgalõhe vähendamisele ja investeeringute suurendamisele teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Euroopa Komisjon esitas 2016. aasta riigipõhised soovitused, mis sisaldavad iga liikmesriigi majanduspoliitika suuniseid järgmiseks 12–18 kuuks. Neis keskendutakse esmatähtsatele reformidele, mis tuleks läbi viia, et tugevdada liikmesriikide majanduse taastumist. Eestil soovitab komisjon keskenduda kohaliku omavalitsuse reformi elluviimisele, soolise palgalõhe vähendamisele ja investeeringute suurendamisele teadusuuringutesse ja innovatsiooni.  

Riigipõhiste soovituste raportis toob Euroopa Komisjon terava murekohana välja asjaolu, et Eestis tehakse endiselt investeeringuid peamiselt madalat lisandväärtust loovatesse sektoritesse ning ka siinne tööstussektor ekspordib aina rohkem madala lisandväärtusega kaupa.

Eesti tööstuses on jäänud domineerima nn traditsioonilised sektorid, mis aitavad majanduskasvule vähe kaasa,” leiab komisjoni raport. Niisamuti heidab dokument ette, et Eesti on ka innovatsiooninäitajate poolest langenud allapoole Euroopa Liidu keskmist. “See näitab, kuivõrd oluline on Eesti jaoks leida uusi strateegilisi investeeringuid just teadus- ja arendustegevusse, eelkõige ajal, mil põlevkivisektoris on toimetulekuga raskused.” Komisjon viitab 2015. aasta innovatsiooniindeksile (innovation scoreboard), kust on näha, et eri indikaatorite järgi on Eesti tulemus kaugel maas Euroopa keskmisest. Kui varem kuulus Eesti innovatsiooni järgijate hulka (innovation followers), siis nüüd on riik keskpäraste innovaatorite hulgas (moderate innovators).

Eestis on ehk kõige parem eeskuju teaduse ja ettevõtluse ühendava asutusena Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, mille võtmeroll on just nimelt ettevõtjate ja teadlaste koostöö suurendamine. TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku sõnul võib alati öelda, et huvi võiks mõlemal poolel suurem olla, ent peame endile aru andma, kui palju on reaalselt Eestis ettevõtteid, kellele arendustöö on jõukohane. Statistika järgi sõlmib ülikool aga pea igal tööpäeval lepingu mõne ettevõttega, „Aktiivsed ettevõtjad pöörduvad ise meie poole, et leida oma ideele sobiv lahendus, kasutades TTÜs olevat pädevust ja tehnoloogilisi võimalusi. Teisalt teevad meie inimesed ise aktiivset tööd, et neist võimalustest ettevõtjaid ja ka teadlasi teavitada,“ kinnitas Varrak.

Teeme tihedat koostööd ka eri asutustega, nagu SA Archimedes, EAS, Tehnopol, Mainori Kõrgkool, sest mõistame, et koostöös peitub suurem jõud. Seetõttu toome hea meelega välja ka ühe viimase aasta suurim algatuse – ühise ettevõtlusplatvormi loomise, kuhu on kaasatud kõik kuus avalik-õiguslikku ülikooli üle Eesti. Platvorm ADAPTER teeb edaspidi koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel märkimisväärselt lihtsamaks, sest see vahendab ettevõtja soove või probleeme selle teadusasutuseni, kes võiks sobiva lahenduse välja töötada, ja seda kiiresti.

Varraku sõnul panustab ka riik teadusarenduse tegevuste elluviimisesse juba praegu olulisel määral. Selleks on avatud erinevad toetusmeetmed, kust ettevõtted saavad raha taotleda, et üheskoos mõne teadusasutusega vajalik lahendus leida. „Ülikoolid peavad olema ise aktiivsed ja olema üha enam avatud ka rahvusvahelistele firmadele. Selles osas teeme koostööd riigiasutustega ja hindan ühist pingutust suhteliselt heaks. Näiteks juuni alguses võõrustame nelja Jaapani firmat,“ rääkis prorektor.

Just Mektory teavitab erinevatest meetmetest ettevõtjaid, erialaliitusid ja teadlasi. Koostöö põhirõhk peab olema ülikoolide ja ettevõtete ühisel osalemisel Euroopa Liidu suuremahulistes programmides.

Hiljuti teatas EAS viie ettevõtlusorganisatsiooni toetamisest, et kasvatada Eesti eksporti. Projektikonkursid toimuvad kaks korda aastas ja on temaatilised. Tänavu on teemadeks eksport ja e-tööstus. 2016. aasta teises pooles avatakse kandideerimiseks e-tööstuse projektikonkursid. Toetussummaks on kuni 40 000 eurot projekti kohta, minimaalne nõutav omafinantseering on 30% projekti kogumaksumusest. Toetuse saajate hulgas oli näiteks plastitööstuse liit ja väikelaevaehitajaid koondav liit. EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktori Tea Danilovi sõnul on ettevõtlusorganisatsioonidel mitmeid uuenduslikke ideid, kuidas oma valdkonna eksporti hoogustada. „Kui EAS saab aidata erialaliitudel leida ja sisse töötada just nende valdkonnale kõige sobivamad lahendused ettevõtete välisturgudele aitamiseks, siis võidavad sellest kõik osapooled,“ lausus Danilov.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul paneb majanduspakett suurt rõhku struktuurireformidele, mis on vajalikud ELi majanduse taastumiseks, majanduskasvu takistavate tegurite kõrvaldamiseks ja tööhõive suurendamiseks. „Tööturu ning toodete ja teenuste turgude moderniseerimine ning ettevõtlusega tegelemise lihtsustamine näiteks avaliku halduse reformimise ja maksusüsteemi tõhusamaks ja õiglasemaks muutmise kaudu aitaks avardada töö- ja investeerimisvõimalusi ELis,“ ütles Dombrovskis.

 

 

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>