Komisjon ootab Baltimaadelt rohkem koostööd

Autor: • Lisatud 12. detsember, 2014
Baltimaad peaksid tegema rohkem koostööd

Baltimaad peaksid tegema rohkem koostööd

Baltimaad peaksid mõtlema rohkem sellele, kuidas teha koostööd mitte ainult majandus-, vaid ka hariduspoliitika vallas. Eesti ja Läti peaksid OECD hinnangul ka parandama poliitikaid, mis suunatud vähem haritud elanikkonnale.

Hiljuti Tallinnas Euroopa Komisjoni korraldatud majanduskonverentsil esinenud Zuzanna Smidova Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) majandusosakonnast tõi välja, et Baltimaad võiksid mõelda sellele, kuidas teha rohkem koostööd mitte ainult majandus-, vaid ka hariduspoliitika vallas. Ta juhtis tähelepanu sellele, et niivõrd väikestes riikides pole mõtet toota topeltteadlasi igal erialal. „Miks mitte teha rohkem koostööd ja panna paika, mis on kelle prioriteedid,“ sõnas Smidova.

Smidorova võrdles oma ettekandes Eestit ja Lätit, kuna Leedu ei ole veel OECD liige. Ta tõi välja, et mõlemad riigid peaksid parandama tööturu poliitikaid, sama on oma soovitustes öelnud ka Euroopa Komisjon. Eestil soovitas Smidova vähendada tööjõumakse, Läti aga peaks parandama oma maksusüsteemi efektiivsust.

„Kolmanda astme haridusega inimeste tööhõivega on teil päris hästi, aga kui vaadata neid, kel on vähem haridust, siis ei ole seis väga hea ei Eestis ega Lätis,“ ütles Smidova. „Tööjõuturu poliitikatele tuleks pöörata rohkem tähelepanu. Tuleks tugevdada selliseid poliitikaid, mis innustavad inimesi rohkem tööd otsima ja neid selles abistada. Samuti pakkuda koolitusi, mis suunatud just riskigruppidele.“

Heinz Jansen, kes juhib ELi majanduse ja rahanduse peadirektoraadis Eesti, Läti, Rootsi ja Suurbritannia majanduse käekäiku jälgivat üksust, sõnas, et Baltimaad peaksid üldse tegema rohkem koostööd kui Euroopa Liidu regulatsioonid ette näevad ning võiksid omavahel ära jagada, kes millele spetsialiseerub.

„Kui vaadata Balti riike välisinvesteeringute sihtkohana, võiksite olla huvitav paik, kuhu rajada tootmist, aga turuna pole te atraktiivne. Eriti, kui võrrelda 80 miljonilise Saksamaaga, siis kus on teie turg,“ küsis Jansen. „Miks peaks investor tulema teie piirkonda, kui siin on kolm erinevat seadusandlikku regulatsiooni. Võiksite võtta eeskujuks Beneluxi maad, kus tehakse koostööd palju rohkem, kui EL-i regulatsioonid ette näevad.“

Ta lisas, et Baltimaad võiksid harmoniseerida ka näiteks oma maksupoliitikat ning leida võimalusi, kuidas pakkuda investoritele rohkem selliseid lahendusi, mis oleksid ühesugused kõigis kolmes Balti riigis. Samuti võiksid Baltimaad nüüd, kus kõik kolm asuvad uuest aastast eurotsoonis, integreerida oma kapitaliturud.

„Väljast vaadates on raske aru saada, mis vahe on Eestil, Lätil ja Leedul. Paljud ei tea isegi, mis keeli te räägite ,“ ütles Jansen ning lisas, et alustada võiks kas või sellest, et miks pole kolmel riigil ühiseid turismiinfo keskusi. „Miks peab alati jalgratast leiutama? Te olete kõik alustanud samalt stardipositsioonilt, miks te teete asju erinevalt? Võiksite pakkuda rohkem sarnaseid lahendusi.“

Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldas hiljuti Tallinnas konverentsi „Balti riikide majandusväljavaated ja edasised tegevussuunad“. Konverentsil arutleti, millised on Baltimaade majanduskasvu väljavaated lähitulevikus ja milline on nende riikide majandusolukord võrreldes teiste EL-i riikidega. Konverentsi peakõneleja oli Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident hr Andrus Ansip. Ettekannetega esinesid tunnustatud majanduseksperdid Balti riikidest, OECDst ja Euroopa Komisjonist, teiste seas Valdis Dombrovskise kabinetiülem Taneli Lahti.

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>