Komisjon käivitas järjekordsed kaasinvesteerimisfondid

Autor: • Lisatud 27. juuli, 2016
Teise rahastamisvahendi ehk linnaarendusfondidega toetatakse säästvaid linnaprojekte, näiteks ühistranspordi, energiatõhususe ja linnaalade taaselustamise valdkonnas.

Teise rahastamisvahendi ehk linnaarendusfondidega toetatakse säästvaid linnaprojekte, näiteks ühistranspordi, energiatõhususe ja linnaalade taaselustamise valdkonnas.

Euroopa Komisjon võttis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute jaoks vastu kaks uut rahastamisvahendit, et uutel ettevõtjatel ja linnaarengu projektide arendajatel oleks hõlpsam rahastust leida.

Komisjon kutsus liikmesriike üles kahekordistama aastail 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringuid, nagu laenud, omakapital ja tagatised, et tagada rahalised vahendid idufirmadele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtetele (VKE). Teise rahastamisvahendi ehk linnaarendusfondidega toetatakse säästvaid linnaprojekte, näiteks ühistranspordi, energiatõhususe ja linnaalade taaselustamise valdkonnas. Avaliku ja erasektori koguinvesteeringud võivad ulatuda kuni 20 miljoni euroni projekti kohta. Toetust antakse laenufondist, mida haldab finantsvahendaja ja mis koosneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest ja vähemalt 30% ulatuses erakapitalist. VKE-de kaasinvesteerimisfond on suunatud VKE-de omakapitali suurendamisele, eesmärgiga viia ellu uusi innovaatilisi projekte.

Regionaalpoliitika volinik Corina Crețu sõnul on rahastamisvahendid tõhus viis, kuidas avaliku sektori väiksema toetusega investeerida uutesse ideedesse ja ettevõtetesse. „Nende potentsiaal erakapitali kaasamiseks on suur ja see tuleks täielikult ära kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute puhul,“ lisas Cretu.

Eesti ettevõtlusminister Liisa Oviir kinnitas, et kuigi Euroopa komisjoni VKE-de kaasinvesteerimisfond on hea algatus ning kõiki valikuid ning võimalusi kaalutakse hoolikalt, on Eesti praegu edasi liikumas hiljuti loodud EstFundi-nimelise ettevõtlusergutiga. EstFund on Eesti riigi osalusega esimene fondifond, millesse investeerib ka Euroopa Investeerimisfond. Riigi panus algkapitali on 48 miljonit ja EIF-i panus 12 miljonit eurot.

„EstFundi-taolised ettevõtlusergutid on Euroopas veel uus nähtus ning Eestil tasub olla kiire, et luua head võimalused meie VKE-dele ja idufirmadele kapitali kaasamiseks. Praegu soovimegi rõhku panna just spetsiaalselt Eesti ettevõtete jaoks loodud EstFundi käivitamisele, seetõttu pöörame praegu oma põhitähelepanu sinna. Samal ajal aga jälgime pidevalt turu olukorda ja otsime ka edaspidi Eesti ettevõtjate toetamiseks uusi võimalusi,“ rääkis Oviir.

Ka Kredexi pressiesindaja Joonas Kerge kinnitas, et komisjoni tutvustatud rahastamisvõimaluste tingimused on väga sarnased äsjakäivitunud EstFundile. „Seega praegu meil pole vajadust esimest toodet kasutada, kuna sarnane fond on turul olemas ja hetkel on seal ka piisavalt raha. Samas ei saa välistada, et EstFundi edukal käivitumisel on ca kolme aasta pärast vajadus täiendava kapitali järele, siis võib täiesti kaaluda VKE-de kaasinvesteerimisfondi,“ ütles Kerge.

Küll aga on Kredexi esindaja sõnul Eestil plaan linnaarendust puudutava vahendiga. „Oleme koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ette valmistamas üürielamute programmi rakendusvõimaluste analüüsi lähteülesannet, kus ühe uurimisülesandena palume analüüsida ka Euroopa Liidu kesksete rahastamisvahendite kasutamisvõimalusi üürielamute programmi rakendamisel.“

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>