Kiirlaenufirmad soodustavad varimajanduse kasvu

Autor: • Lisatud 16. mai, 2014
Kiirlaenu tagasi maksmisega on probleeme igal kolmal võtjal.

Kiirlaenu tagasi maksmisega on probleeme igal kolmal võtjal.

Kiirlaenufirmade üle puudub peaaegu igasugune kontroll, kuigi erinevatel hinnangutel võib neil olla Eestis kuni 180 000 klienti. Reguleerimist peavad mõistlikuks nii Eesti Pank kui ka majandus-ministeerium. Märtsis andis valitsus justiitsministeeriumile ülesande alustada vastavate seaduste väljatöötamist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juht Tea Danilov tunnistas, et suure tõenäosusega jääb kiirlaenu võtnud inimeste arv siiski 140 000-150 000 vahele. Ent ministeeriumil puuduvad täpsed andmed, sest kiirlaenu andvate ettevõtete kohta pole ülevaadet ning nende tegevuse üle puudub igasugune kontroll.

Kui Danilov hakkas mullu suvel selle teemaga tegelema, koguti infot ettevõtete kohta kõigepealt Google’i otsingumootorit kasutades ning seejärel majandusaasta aruandeid lugedes. Et eelmise majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg pole veel saabunud, ei oska keegi öelda, kui suure mahuga kiirlaenuturg tegelikult on. Arvatakse, et 2012. aasta lõpus oli turu maht umbes 120 miljonit eurot. Samuti pole päris täpselt teada, mitu ettevõtet sellist teenust üldse pakub. Hinnanguliselt moodustab kuue suurema kontori osa 50% turumahust.

Kiirlaenude tagasi maksmisega jääb hätta hinnanguliselt kolmandik klientidest, tunnistavad nii Danilov kui ka Eesti Pank. Just need vähemalt 35 000 inimest ongi kõige suurem murekoht, sest kiirlaenude viivsed akumuleeruvad kiiresti, sageli lisanduvad sissenõudmiskulud. 200eurose kiirlaenu võtja võib koguni oma kodust ilma jääda.

“Kiirlaenude sihtgrupp on keskmisest madalama haridusega inimesed, nende seas on palju töötuid, aga ka töövõimetuspensionäre, miinimumpalgaga töötajaid, pensionäre,” sõnas Danilov. “Need on inimesed, kel pole piisavalt finantsvaldkonnaalast teadlikkust. Nende sissetulekud on väiksemad ja nad lähevad kergemini ahvatluse teele, mõeldes, kas siis nemad ei võikski endale midagi lubada.”

See viib sageli veel suuremate toimetulekuraskusteni. Inimene, kes võttis laenu näiteks puhkusereisiks, kuid ei suutnud seda tagasi maksta, seisab silmitsi arestitud arvetega või isegi sellega, et võlgade katteks müüakse maha tema kodu. See kõik tõukab inimesi omakorda varimajandusse, kus arveldatakse sularahas ning saadakse ümbrikupalka, usub Danilov.

“Hooliv ühiskond nii ei tee. Peaksime üritama mitte jätta vaeseid ja väeteid hätta ega tõrjuma ühiskonnast välja,” sõnas Danilov. “Sageli ei ole see suisa lollus, mis ajendab laenu võtma, vaid ühiskondlik surve lubada endale asju. Eestis valitseb väga suur edukultus.”

Justiitsministeerium töötab praegu välja eelnõusid, mis piiraksid kiirlaenufirmade krediidikulukuse määra ning kehtestaksid piirangud sissenõudmiskuludele. Uued seadused peaksid tagama, et viiviseintresse näidatakse tarbijatele edaspidi aastamäärana ja viiviseid ei arvestata lisatasude pealt. Loodetakse, et kui inimene näeb selgelt, kui suur on kiirlaenu aastane viiviseintressi määr ehk siis mõtleb ta tõsisemalt, enne kui sellist laenu võtma tõttab. Samuti tahetakse panna kiirlaenukontoritele peale tegevusloakohustus. Praegu ei pea ettevõte kiirlaenu andmiseks luba taotlema

Danilov rõhutas, et kõik inimesed ei võta kiirlaenu rumalusest. Mõnikord sunnib sellele kehv majanduslik olukord. Näiteks kui nelja lapsega pereemal on tarvis osta lapsele uus koolikott või anda klassiekskursiooniks raha, kuid palgapäev on järgmisel nädalal.

“Meil oleks vaja Soome eeskujul sotsiaalsete laenude süsteemi,” ütles Danilov. “Valitsus kiitis mõtte heaks ja praegu on sotsiaalministeeriumi ülesanne nuputada, kas ja kuidas oleks võimalik seda korraldada.”

Eesti Pank teatas hiljuti, et kiirlaenudel on teatav mõju ka finantsstabiilsusele. “Kui inimene jääb hätta kiirlaenukohustustega, siis jääb ta hätta ka panga-, näiteks eluasemelaenuga,” ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller aprilli lõpus pressikonverentsil. “Kommertspangad pole nõus restruktureerima nende inimeste laene, kel on tekkinud kiirlaenuvõlad.”

Müller tunnistas, et selle sektori regulatsioon on olnud siiani tagasihoidlik ja tundub, et mõnevõrra rangem kontroll on põhjendatud.

Järgmisel kolmapäeval, 21. mail toimub Swissôtelis Tallinnas konverents “10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!”
Konverentsi korraldavad tabijakaitseamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Euroopa Komisjon.

Autorist: Eurokratt

Üks kommentaar

  1. Pingback: Kiirlaenukontorid soodustavad varimajanduse kasvu

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>