Karm, aga õiglane Euroopa varjupaigapoliitika

Autor: • Lisatud 13. juuli, 2016
Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos

Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos

EL tervikuna on pagulaskriisi vahetu mõjuga toime tulnud, kuid nüüd tuleb paika panna vahendid, millega rändevoogusid ka ja pikemas perspektiivis paremini hallata.

Pagulaskriisi lahendamine on olnud Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu prioriteet alates selle ametisse asumisest 2014. aasta novembris. Eelmisel aastal kolmekordistasime oma kohalolekut Vahemerel ja aitasime päästa inimelusid. Eraldasime ELi eelarvest rändepoliitika toetamiseks üle 10 miljardi euro. Võitlesime inimkaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu. Näitasime üles solidaarsust, leppides kokku, et paigutame liikmesriikide vahel ümber kõige rohkem rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed. Nüüd oleme asunud väljastpoolt Euroopat tulevaid pagulasi ümber asustama ja teeme tihedat koostööd Türgiga, kellel on piirkonnas ülioluline roll. Samuti oleme loonud uue partnerlussuhte Aafrikaga, et tegeleda rände algpõhjustega. Komisjoni ettepanekus moodustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve lepiti kokku rekordkiirusel. Piiri- ja rannikuvalve hakkab tugevdama Euroopa välispiire, nii et inimesed saavad ka edaspidi Euroopa Liidus vabalt liikuda.

Lisaks kõige pakilisemate probleemidega tegelemisele oleme asunud välja töötama ka jätkusuutlikku Euroopa rändepoliitikat. Sellel nädalal jõuab lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiprotsess. Euroopas kehtivad maailma rangeimad varjupaigastandardid. Need põhimõtted on sätestatud meie õigusaktides ja aluslepingutes, kuid neid rakendatakse liikmesriikides ebapiisavalt ja ebavõrdselt, mis ajendab rändajaid otsima soodsaimaid tingimusi. Praegu kehtivad normid töötati välja ajal, mil saabujaid oli palju vähem, ning need ei ole enam asjakohased.

Reformide tulemusel on võimalik kiiresti kindlaks teha inimesed, kes tõepoolest vajavad rahvusvahelist kaitset, ja tagasi saata need, kellel ei ole õigust ELis kaitset saada. Meie eesmärk on luua ühine varjupaigasüsteem, mis on vastutulelik kõige nõrgemate suhtes, kuid kohtleb rangelt neid, kes kavatsevad seda kuritarvitada. Just need õigusaktid ja ühised standardid, mille alusel ELi liikmesriigid menetlevad varjupaigataotlusi, loovad õiglase süsteemi ja takistavad inimestel ühte kohta koonduda.

Peame vältima olukorda, kus liikmesriigid võistlevad selle nimel, kuidas muuta oma varjupaigasüsteem naaberriikidest ebaatraktiivsemaks, ning selle asemel kehtestama range, kuid õiglase ELi normistiku.

Tuleb luua rände- ja varjupaigapoliitika, mis toimib 28 ELi liikmesriigis, mis kaitseb Euroopa 500 miljoni kodaniku huve ja mis on varjupaigataotlejate – keda ELis oli eelmisel aastal 1,2 miljonit – seisukohast humaansem.

See puudutab kõiki ELi liikmesriike.

Eesti ei ole erand – praegu on meil tegemist Kreekasse põgenevate Süüria pagulastega, kuid tulevikus võime sama hästi kokku puutuda Eestisse põgenevate ukrainlastega. Me teame, et Eesti annab võimaluse korral oma panuse – saates 17 ametnikku appi Kreekasse ja asustades Kreekast ümber 27 inimest. Loodame, et Eesti jätkab samas vaimus. See on oluline.

Sest iga ELi liikmeriik peab osalema lahenduse leidmisel.

Euroopat ei tohi rahvusriikidega vastandada. Vastupidi, paremat Euroopat on võimalik luua üksnes liikmesriikide kaudu ja koostöös ning seda eriti kriisi ajal. Just sellisel raskel ajal tuleb meil kokku hoida. Kreeka võlakriis, pagulaskriis, meie julgeolekut ähvardavad reaalsed ohud, Ühendkuningriigi rahvahääletusega esile kerkinud eksistentsiaalsed küsimused – üks või teine kriis on iga Euroopa Liidu 28 liikmesriiki vähem või rohkem mõjutanud. Euroopa kollektiivselt peab tegutsema aktiivsemalt ja tulemuslikumalt, et neid probleeme lahendada. Sellepärast on Euroopa Komisjonil väga konkreetne reformikava, mida kavatseme sihikindlalt ellu viia.

Me jätkame tööd ühtsema ja parema Euroopa nimel, kes tegeleb suurte ühiseid lahendusi nõudvate probleemidega, nagu pagulaskriis, ja jätab muud küsimused liikmesriikidele. Tasuks meeles pidada, et Euroopa Liit loodi pärast kahte maailmasõda ning tal on komme tulla kriisidest välja tugevamana kui enne. Koos oleme tugevamad kui meid tabada võivad raskused. See kehtib ka pagulaskriisi kohta. 

Teksti autor: Dimitris Avramopoulos 

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>