Juncker soovib investeerimiskavale pikendust

Autor: • Lisatud 3. veebruar, 2017
Soome Metsä Fibre Äänekoski biomassitehas peaks valmima 2017. aastal. Tehase maksumus on 1,2 miljardit eurot, mis on Soome suurim metsatööstuse investeering ja mida 275 miljoni euroga rahastab Euroopa investeerimispank.

Soome Metsä Fibre Äänekoski biomassitehas peaks valmima 2017. aastal. Tehase maksumus on 1,2 miljardit eurot, mis on Soome suurim metsatööstuse investeering ja mida 275 miljoni euroga rahastab Euroopa investeerimispank.

Kas Euroopa parlament kiidab heaks plaani EFSI 2.0? See tähendaks algselt 315 miljardi euro suuruse investeerimiskava pikendamist veel kolmeks aastaks ja investeeringute kasvatamist poolele triljonile eurole.

Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen teatas novembrikuisel nn Junckeri investeerimisplaani praegust seisu tutvustaval pressikonverentsil, et kaks aastat tagasi ellukutsutud investeerimiskavast on kõige enam võitnud just Eesti. Seda küll sisemajanduse kogutoodangu (SKT) statistika järgi ehk võttes arvesse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) seotud investeeringute suhet riigi sisemajanduse kogutoodangusse. Reaalnumbrites moodustab Eesti siiski vaid imepisikese osa kõigi liikmesriikide kaasatud 154 miljardist eurost, mis hõlmab 151 suurprojekti ning 380 000 väikeettevõtte laenudega rahastamist.

Jean-Claude Junckeri 2014. aastal ellukutsutud kava ja selleks loodud fond EFSI lubab Euroopa Investeerimispangal (EIB) rahastada Euroopa Komisjoni tagatise toel majanduse arengu seisukohast olulise tähtsusega investeerimisprojekte kõigis liikmesriikides. Koos erainvestorite panusega peaks fond looma Euroopas lisaks 315 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Uus ettepanek kava pikendamiseks kolmelt aastalt viiele näeb aga ette loodetava lisainvesteeringute mahu tõusu 500 miljardile ehk poolele triljonile eurole. Kas kava pikendatakse, selgub arvatavasti kevadel, kui see Euroopa Parlamendis hääletusele pannakse.

Laenud soodsamatel tingimustel
Eestis on EFSI rahastanud nii väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) mõeldud laenu- ja garantiilepinguid kui ka ühe taristuinvesteeringu. Tõenäoliselt muudavadki investeeringute mahu SKTga võrreldes suureks just väikestele ja keskmistele ettevõtetele mõeldud rahastuslepingud. EFSI raames on rahastuse saanud neli lepingut finantsvahendajatega (KredEx, Swedbank ja Pohjola pank), mille rahastamise maht on kokku 66 miljonit eurot. See peaks aitama kaasata üle 533 miljoni euro ulatuses investeeringuid ja rahast võiks jaguda ligikaudu 2100 väikeettevõttele või idufirmale.

Endiselt tuleb rõhutada, et tegemist on laenu-, mitte toetusrahaga, kuid EIFi rahastuse toel on võimalik laenu saada ka sellistel ettevõtetel, kes seda n-ö normaaltingimustel ja kommertspangast ei saa, kuid vajavad arenguks riskikapitali.

Seni on KredEx näiteks soodsamatel tingimustel laenamist võimaldava COSME laenugarantiiga käendanud laene mahus 35 miljonit eurot, millest KredExi käendus moodustab üle 22 miljoni euro ning kokku on sõlmitud 91 lepingut.

INVESTEU_EFSIEstFund pakub varajase faasi riskikapitali
KredExi kommunikatsioonijuhi Joonas Kerge sõnul investeerib Eesti riik lisaks 2016. aasta kevadel loodud EstFundi fondifondi läbi KredExi 48 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu fondi vahendeid, millele lisandub 12 miljoni euro suurune EFSI investeering. Otsustatud on koondsummad ja see, et EstFundist investeeritakse kolme eri investeerimisstrateegiaga allfondi: riskikapitalifondi, laienemiskapitali pakkumisele orienteeritud fondi ning äriinglitega kaasinvesteerimise fondi. Fondivalitsejad peaksid konkursi käigus selguma selle aasta lõpuks, praegu fondist veel väljamakseid ei tehta. „Kokku investeerib EstFund 60 miljonit varajase faasi rahastust pakkuvatesse fondidesse, fondihaldurid lisavad ligikaudu 40 miljonit erakapitali. Otsused, millistesse ettevõtetesse investeerida, teevad valitavad allfondide valitsejad,“ selgitas Kerge. See tähendab, et tänu EstFundi ja erainvestorite koostööle tehakse regiooni ettevõtjaile järgnevatel aastatel kättesaadavaks ligikaudu 100 miljoni euro väärtuses aktsiainvesteeringuid. „Investeeringutest huvitatud ettevõtjad saavad pöörduda tulevaste fondivalitsejate poole ja teha neile ise ettepanek rahastuseks ning fondivalitsejad hakkavad ka ise aktiivselt investeerimisvõima lusi otsima, lähtudes vastavate fondide investeerimisstrateegiatest.“

Tallinna lennujaama rekonstrueerimistööd
Suuremahulise taristuprojektina on EFSI rahastuse heakskiidu saanud Tallinna lennujaama rekonstrueerimistööd, mis hõlmavad erinevaid investeeringuid, et parandada keskkonna- ja ohutusnäitajaid, suurendades lennujaama läbilaskevõimet ja arvestades liiklusmahu edasist kasvu. Lennujaam sai selleks EFSI rahastuse 30 miljonit eurot ning laenas täiendavaid vahendeid ka Põhjamaade investeerimispangalt NIB. „Lennujaama jaoks ulatub kogu 2016–2020 arendusperioodiks ette nähtud investeeringute maht üle 127 miljoni euro, mis kaetakse omavahendite, laenukapitali ning ELi Ühtekuuluvusfondi abil. Projektidest mahukaima, Ühtekuuluvusfondi projekti kogumaksumuseks on 74 miljonit eurot, millest 35 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu toetusrahast,“ selgitas Lennujaama finantsdirektor Anneli Turkin. Ta põhjendas, et riigile kuuluval taristuettevõttel on mõistlikum taotleda laenu just EIB ja NIB laadsetelt finantseerimisasutustelt. „Intressimäärad on kommertspankadega võrreldes soodsamad ning ka laenu perioodi pikkus on ettevõtte seisukohast optimaalsem.“

Vajalik ühtlasem jaotus
Tavapäraselt on aga niivõrd ambitsioonikas plaanis ka kahtlejaid. Nagu selgub Euroopa Investeerimispanga avaldatud raportist, on peaaegu kogu seni investeeritud raha läinud ühenduse 15 rikkama riigi taskusse ja see on põhjustanud enim nurinat. Taristu- ja innovatsiooniprojektidest on kõige rohkem võitnud Itaalia ja Hispaania, aga ka Suurbritannia, mille elanikud teatavasti otsustasid rahvahääletusel Euroopa Liidust üldse lahkuda. EIB raporti järgi oli tänavu novembri lõpuks programmi kaudu kogutud 154 miljardi euro väärtuses investeeringuid, mida on ligi pool kogu planeeritud mahust. Lõviosa sellest rahast on saanud jõukamad riigid ning ülejäänud 13 liikmesmaa osaks on jäänud kõigest kaheksa protsenti investeeringute mahust. „See trend on problemaatiline, kuna enamik vähem arenenud Euroopa Liidu piirkondi asub just vaesemates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides,” seisab EIB raportis.

Ühtekokku on investeerimiskavale tehtud kolm hindamist. Lisaks investeerimispangale on andnud oma hinnangu ka Euroopa Komisjon ning viimasena esitas sõltumatu välishinnangu üleilmne raamatupidamisfirma Ernst&Young. Kõik kolm hinnangut osutavad suurele võimalusele luua sünergiat EFSI ja muude Euroopa Liidu rahastamisvahendite vahel. Näiteks rõhutatakse komisjoni ettepanekus võimalikku kasu EFSI kombineerimisest muude liidu rahastamisallikatega (nt struktuurifondide ja Horisont 2020 toetustega) ja liikmesriikide tugipankade poolsest kaasrahastamisest.
Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Katainen tunnistas ka pressikonverentsil, et geograafiliselt võttes ei ole investeeringute katvus ELi maades kindlasti ühtlane. „Üheks kava pikendamise põhjuseks on just seesama geograafiline katvus. EIB-l on selleks ka üha paremad võimalused, sest pank avab eri riikides järjest kohalikke kontoreid, et leida nii just kohapealt investoreid ning projekt ja selle rahastamine omavahel kokku viia,“ rääkis Katainen.

****
Mida naabrid teevad?

Soome

Helsingisse Pasila piirkonda kerkib riigi suurim ostukeskus Mall of Tripla, mille ehitamiseks kulub 600 miljonit eurot ja millest peaks saama „Helsingi teine kesklinn“.

Helsingisse Pasila piirkonda kerkib riigi suurim ostukeskus Mall of Tripla, mille ehitamiseks kulub
600 miljonit eurot ja millest peaks saama „Helsingi teine kesklinn“.

Helsingisse Pasila piirkonda kerkib riigi suurim ostukeskus Mall of Tripla, mille ehitamiseks kulub 600 miljonit eurot ja millest peaks saama „Helsingi teine kesklinn“. Sellest 300 miljonit laenuraha on pankade konsortsium eesotsas Euroopa Investeerimispangaga (130 miljonit) juba heaks kiitnud. Teisteks pankadeks on Põhjamaade Investeerimispank (100 miljonit), Danske ja Handelsbanken kumbki 35 miljoni euroga. Ostukeskus on kavandatud liginullenergiamajana ning seal rakendatakse kõige uuemaid taaskasutuse, veesäästu ja jäätmekäitluse põhimõtteid, mistõttu liigitub projekt energiasäästu valdkonda ning läheb hästi kokku Junckeri investeerimiskavaga.

Soome Metsä Fibre Äänekoski biomassitehase ehitus algas 2015. aasta kevadel ning tehas peaks valmima 2017. aastal. Tehase maksumus on 1,2 miljardit eurot, mis on Soome suurim metsatööstuse investeering ja mida 275 miljoni euroga rahastab Euroopa investeerimispank. Ehituse jooksul loob see Soomes 6000 töökohta ning peaks hiljem andma tööd 2500 töötajale metsanduses.

Läti
Lätlased kavandavad avaliku ja erasektori koostöös taristuprojekti, Kekava ümbersõiduteed Riias, kuid see projekt ei ole veel investeerimisplaanis heakskiitu saanud. Aeganõudvate ettevalmistuste tõttu (keskkonnamõjude hindamine, tee-ehituseks vajaliku maa ostmine jne) jääb see arvatavasti 2018. aastasse. Projekti kogumaksumuseks prognoositakse ligi 160 miljonit eurot ning kuna tegu on avaliku ja erasektori koostööprojektiga, sõlmib Läti Maanteeamet tee-ehitajaga (hanke võitjaga) 23aastase kasutuslepingu, millega erapartner teenib tagasi ehituseks võetava laenu. Läti loodab projekti kaasata 80 miljonit eurot erasektori raha.

EFSI heakskiidetud projektide hulgas on ka Riia trammiprojekt, kus EIB rahastuse suuruseks on 75 miljonit eurot ning projekti kogumaksumuseks 195 miljonit. Tegu on Riia transpordiettevõtte ühistranspordi moderniseerimise plaaniga osta 20 uut madalapõhjalist trammi, rekonstrueerida trammiteed ja trammidepoo. Lisaks tahetakse projekti raames osta 10 vesinikul sõitvat bussi ja trolli.

 

Teksti autor: Ann-Marii Nergi

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>