Jean-Claude Juncker – Euroopa lähiajaloo värvikaim poliitik?

Autor: • Lisatud 12. juuli, 2014

Jean-Claude JunckerJean-Claude Juncker, kellest saab suure tõenäosusega peagi järgmine Euroopa Komisjoni president, on elupõline poliitik. Kuigi paljud peavad teda Komisjoni presidendi kohale igavaks kompromisskandidaadiks, usub Eesti eelmine peaminister Andrus Ansip, et tegemist ühe Euroopa lähiajaloo koloriitseima poliitikuga.

„Mina iseloomustan teda kui väga karismaatilist inimest, vastupidiselt sellele, mida on praegu kombeks meedia vahendusel öelda. Keskpärast ja ilmetut inimest ei valikus ju Luksemburgi rahvas, kes on väga intelligentne, nii palju kordi peaministriks,“ ütles Ansip, rõhutades, et talle ei tule ette, et üheski teises demokraatlikus riigis oleks Euroopa lähiminevikus keegi niivõrd kaua peaminister olnud. „Ta on väga suurte kogemustega. Samas endiselt energiline, reformialdis, näeb suuremat plaani. Näeb maailma tervikuna, ehkki tuleb väga väikesest riigist.“

Kiidusõnu jätkub Ansipil Junckeri kohta veel: tundlik, võimeline oma seisukohti kaitsma, laia silmaringiga, reformimeelne, võimeline reforme läbi viima. „See jällegi ei sobitu kokku nende inimeste arvamusega, kes on tema suhtes kriitilised,“ lisas Ansip.

Kuigi hariduselt jurist, ei ole Juncker kunagi juristina töötanud. Parteisse astus Juncker, kui polnud veel 20aastanegi ja enne 30. eluaastat oli temast saanud minister. Eelseisval talvel tähistab ta oma 60. sünnipäeva, olles üks pikema staažiga demokraatlikult valitud riigijuhtidest maailmas – vaat et 20 aastat oli ta Luksemburgi peaminister, enne seda väikeriigi töö- ja rahandusminister.

Just Luksemburgi rahandusministrina mängis ta võtmerolli 90ndate algul, kui allkirjastati Maastrichti leping ning pandi alus eurole, mida praegu kasutab juba 18 Euroopa Liidu riiki, Eesti ja Läti teiste seas. Peaaegu kümme aastat oli aga ta eurotsooni rahandusministrite klubi ehk eurogrupi juht, tüürides eurotsooni rahandusministreid kriisi ajal, kus koosolekud ja nõupidamised kestsid öid. Ikka selleks, et leida lahendus, kuidas päästa Kreeka, Portugal, Iirimaa ja Hispaania. Nüüd saab Junckerist peagi mees, kellele allub enam kui 30 000 bürokraati, kes Euroopa Komisjoni teenistuses töötavad.

Viimase aasta on Juncker tegelikult olnud n-ö suurest poliitikast pisut eemal. Wall Street Journal on kirjutanud, et Juncker ei suutnud peatada korruptsiooni Luksemburgi salateenistuses, kuna tal oli ELi asjadega Brüsselis liiga palju tegemist ning see maksis talle eelmisel suvel peaministrikoha. Junckeri kaalumine nüüd Komisjoni presidendi kohale on paljude arvates märkimisväärne tagasitulek, kuigi samas peavad paljud teda ka kompromisskandidaadiks, kes pole kellegi arvates parim mees presidenditoolile, kuid kes suudab pakkuda midagi kõigile ELi riikidele.

Siiski, mitte päris kõigile ELi riikidele – Suurbritannia peaminister David Cameron ja Ungari peaminister Viktor Orban hääletasid juuni lõpus toimunud kohtumisel Junckeri kandidatuuri vastu. Nad näevad Junckerit mineviku reliktina, mehena, kelle föderalistlikud ambitsioonid ei sobi riikidele, kus euroskeptilised tunded pidevalt tugevnevad. Lihtsamalt: valijad ei taha näha võimu juures Junckeri-sarnast meest.

Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas ei näikse jagavat Ansipi ja Soome peaministri Alex Stubbi entusiasmi Junckeri suhtes, kuid ütleb, et Juncker oli õigel ajal õiges kohas ja kokkuvõttes oli tema saamine Komisjoni presidendiks Saksamaa kantsleri Angela Merkeli otsustada.

„Ja Merkeli otsuse määras teda ennastki üllatanud Saksamaa sisemaine debatt, mis Euroopa tasandi demokraatiat ootamatult tõsiselt võttis,“ sõnas Lobjakas. „Aga oleks Junckeri asemel keegi teine olnud, ma kahtlen, kas Merkel oleks järele andnud. Juncker tuleb „süsteemist“, on saksakeelne, Berliini jaoks manageeritav ja prantslastele vastuvõetav. See tähendab, et ta on kindel kätepaar, kellega võiks leppida. Kontinentaalse Euroopa jaoks ta ennast millegagi ei välistanud – mis on väga tähtis.“

Ta lisas, et Berliinis võidi ka mõelda, et Suurbritannia viimaste arengute tõttu – nagu näiteks võimalik referendum EList lahkumiseks, mida Cameron soovib – pole laupkokkupõrget nendega nii ehk naa võimalik vältida ja Komisjoni esimehe valimine selle varjus ära teha on tegelikkuses mõttekam ja lihtsam kui alustada nullist uue inimese otsimist.

Ansip, kes esimest korda kohtus Junckeriga 2005. aastal, Cameroni vaateid Junckerile ei jaga. Samuti ei usu ta, et Juncker on kompromisskandidaat, pigem suisa vastupidi.

„Võin öelda, et ALDE grupis kuulamistel ei olnud ta kandidaat, kes oleks olnud kõigega nõus,“ selgitas Ansip. „Seetõttu olid vanemad europarlamendi saadikud pisut üllatunud, et meil on Junckeri näol tegemist väga tugeva isiksusega, selgrooga inimesega, kes ei taha kõigile meeldida, vaid kellel on oma selged seisukohad ja ta julgeb neid kaitsta ka siis, kui tal on hädasti vaja auditooriumi toetust.“

Kuna Junckeril on sõna otseses mõttes aastakümnete pikkune Euroopa Liidu kogemus, tuntakse teda Brüsselis hästi. Ajakirjanikud teavad, et Juncker suudab vastata prantsuse, inglise ja saksa keeles või kui küsija juhtub olema Luksemburgist, siis ka letsemburgi keeles. Samuti teatakse, et mõnikord paotab ta liigselt suud küsimustes, mida ehk ei peaks avalikkuse ette laotama – näiteks kaks aastat tagasi eurokriisi ajal alustas ta kord pressikonverentsi, kurtes oma neerukivide üle. Kuulujutud tema alkoholi- ja tubakalembusest pole üllatuseks kellelegi, kes vähegi Brüsseli eurokoridoride vaipu kulutanud. Juncker ise on vastuseks kommenteerinud, et alkoholiga tal probleeme ei ole ja suitsetamisest võiks ta loobuda päevapealt. Kui ta tahaks.

Andrus Ansip usub, et Juncker on Eesti jaoks hea valik Komisjoni presidendiks samadel põhjustel, mis teevad temast hea kandidaadi Euroopa jaoks. „Meie riigi rahandus on heas korras. Ja Luksemburgi rahandus on ka heas korras, tänu Junckerile,“ sõnas Ansip. „Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu väikseim, teisel kohal on kohe Luksemburg. Loomulikult soovime nii meie kui ka Luksemburg, et liikmesriigid täidaksid stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Meil on ühised vaated paljudele ilmaasjadele.“

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>