Inimkaubandus on murekoht ka Eestis

Autor: • Lisatud 28. oktoober, 2014
Inimkaubanduse ohvriks langeb aastas tuhandeid naisi.

Inimkaubanduse ohvriks langeb aastas tuhandeid naisi.

Euroopa Liidus on viimaste aastate jooksul registreeritud kümneid tuhandeid inimkaubanduse ohvreid, kellest 80% on naised. Kuigi Eestis on ametlikult tuvastatud ohvreid vähe, puudutab inimkaubanduse probleem ka meid.

Tänavu juulis kirjutas Eesti Päevaleht teadaolevalt Eesti esimesest lapsega inimkaubanduse juhtumist. 2011. aastal võtsid viis meest vabaduse toona 14-aastaselt tüdrukult ja hakkasid teda oma kriminaalidest sõpradele müüma. Eesti Päevalehe andmetel kasutasid kurjategijad tüdruku kallal vägivalda, sundisid teda tarvitama narkootikume ja alkoholi ning lasid täiskasvanud meestel teda raha eest vägistada. Sel suvel mõisteti meestele lapsega inimkaubitsemise eest pikk vangistus.

Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi sõnul oli tema prioriteet viis aastat tagasi volinikutööd alustades teha tööd selle nimel, et inimkaubandus Euroopas lõppeks. Nende aastate jooksul on Euroopa Komisjon teinud mitmeid jõupingutusi: näiteks 2011. aastal võeti vastu EL-i inimkaubanduse vastane direktiiv, mis garanteerib, et kohtud üle Euroopa käsitlevad inimkaubandusega seotud kuritegusid võrdse raskusastmega ja määravad ühtseid vanglakaristusi, samuti on EL-i riigid kohustatud pakkuma ohvritele reaalset tuge. EL-i inimkaubandust käsitlevas strateegias 2012–2016 on 40 konkreetset ja praktilist inimkaubanduse vastast meedet, seades esikohale ohvrite kaitse ja õigused.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Kristiina Luht ütles Eurokratile, et Eestis täiendati eelmisel aastal ohvriabiseadust, mis defineerib inimkaubanduse ohvri ja sätestab talle mõeldud teenused, mida pakutakse läbi sotsiaalkindlustusameti. Ametlikult tuvastatud ohvreid, kes neid teenuseid kasutavad, tema sõnul Eestis praegu praktiliselt pole.

„Inimkaubanduse probleem on tõesti olemas,“ ütles Luht. „Inimkaubanduse nõuandeliini poole pöördub enamasti tööalase ärakasutamise probleemidega enam kui 500 inimest aastas. Mõned sundabielud ja seksuaalse ärakasutamise juhtumid on ka igal aastal olnud.“

Ta selgitas, et sotsiaalministeerium on aastaid korraldanud koolitusi ja pidanud loenguid, et inimkaubanduse probleemi teadvustada ja muuta spetsialistide hoiakuid selle suhtes. On jagatud praktilist infot, kuidas turvaliselt välismaale tööle minna, peetakse loenguid kutseõppuritele ja teavitatakse noori. Teisalt aitaks Kristiina Luhti hinnangul inimkaubandust vähendada hoiakute muutumine − eriti seksuaalse ärakasutamise ja prostitutsiooni kohta.

„Miskipärast arvavad paljud, et prostitutsioon on paratamatu, aga prostitutsioon ja inimkaubandus ei ole üldse nii erinevad,“ ütles Luht. „Prostitutsiooni teele satuvad psühholoogilises ja majanduslikus mõttes haavatavad naised. Uuringud on näidanud, et nad ei erine seksuaalse ekspluateerimise ohvritest, keda peetakse ametlikult inimkaubanduse ohvriteks .“

„Raske on öelda, kas olukord on läinud halvemaks või paremaks,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti süüteomenetluse büroo juht Priit Heinsoo. „Küll võib öelda, et ebaseadusliku sisse- ja läbirände surve Eesti piiril on suurenenud ning nende juhtumite taga on enamasti püüe toimetada inimesi ebaseaduslikult läbi Eesti teistesse riikidesse.“

Oktoobris avaldas Euroopa Komisjon „EL-i strateegia 2012–2016: inimkaubanduse lõpetamine“ vaheraporti, kust selgub, et aastatel 2010-2012 registreeriti EL-i liikmesriikides üle 30 000 inimkaubanduse ohvri, kellest üle kolme neljandiku olid naised. 16% registreeritud ohvritest olid lapsed. Kahe kolmandikuga ohvritest kaubitseti seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, neist peaaegu kõik olid naised. 71% tööalase ärakasutamise ohvritest olid mehed. EL-i kodanikke oli registreeritud ohvrite seas 65%.

„Meil tuleb väsimatult edasi töötada nii Euroopas kui ka mujal,“ ütles Malmström vaheraportit tutvustades. „See on meie kohus nende naiste, meeste, tüdrukute ja poiste ees, keda praegugi nende tahte vastaselt ebainimlikes tingimustes kinni hoitakse ja ära kasutatakse. Iga inimkaubanduse ohver on liiast.”

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>