Head geenid ja halvad suhted

Autor: • Lisatud 8. mai, 2015
Moskva kaugeneb kiiresti Euroopast

Hannes Rumm

Üks eelmise aasta halvemaid üllatusi sai president Vladimir Putinile osaks 1. augustil, kui Euroopa Liit kehtestas Venemaa vastu sanktsioonid, mis tabasid riigi rahandust ja energeetikasektorit väga valusalt.

Sanktsioonid läksid Venemaale mullu rahandusminister Siluanovi hinnangul maksma 40 miljardit dollarit ning peaminister Medvedjevi sõnade kohaselt maksavad tänavu veel 75 miljardit eurot ehk 4,8 protsenti Venemaa sisemajanduse kogutoodangust. Muidugi ei saa sanktsioonide hinda üks-ühele mõõta, sest nad toimivad koosmõjus nafta hinna langusega, rubla kursi kukkumisega ning kapitali põgenemisega ebastabiilsest riigist, aga Vene allikaid tasub usaldada.

Kindel on see, et Euroopa Liidu sanktsioonide tegelik mõju tuli Kremlile halva üllatusena. Euroopa analüütikute hinnangul loodeti Moskvas, et 28 riigist koosnev Euroopa Liit ei suuda olla piisavalt tugev ja üksmeelne, et kaalukalt vastata Krimmi annekteerimisele ning Ukraina ründamisele Donetski ja Luganski oblastites. Et Euroopa Liitu mõjutada ja nõrgendada, kehtestas Venemaa kohe Euroopa Liidu riikide suhtes vastusanktsioonid, keeldudes ostmast oma suurimalt kaubanduspartnerilt põllumajandustooteid.

Ilmselgelt rünnati põllumajandust põhjusel, et see on Euroopa Liidu tasandil üks kõige selgemalt ühtne poliitikavaldkond ning põllumehed on jõuline huvirühm, kes nii oma riigi valitsusele kui ka Euroopa Liidule suudavad tõsist survet avaldada. Ometi ei muutnud ka see rünnak Euroopa Liidu meelt.

Kui president Putin armastab end demonstreerida harrastamas mitmesuguseid põnevaid tegevusi, nagu deltaplaaniga kurgede keskel lendamine või tiigrijaht, siis sanktsioonide kehtestamine Euroopa Liidu põllumajandustoodete vastu tuli tal välja nagu vana bumerangi ära viskamine. Keeld osta Euroopa Liidu põllumajandustooteid tekitas tavaliste venelaste jaoks järsu toiduainete hinnatõusu, mida ei suuda ohjeldada isegi see, et supermarketitesse teevad kontrollreide telekaameratega prokurörid, kes võitlevad “ülemäärase hinnatõusu” vastu.

Minult on just Eesti venelased sageli küsinud, mis on nende kaubanduspiirangute eesmärk, sest kaotab ju nende tõttu majanduskasvus ka Euroopa Liit?

Kaotab tõesti, sest Euroopa Komisjoni hinnangul vähendavad sanktsioonid ja Venemaa vastumeetmed meie majanduskasvu tänavu kuni 0,3% SKT-st. Selle statistilise numbri mõju on suurem aga piiririikides, nagu Eesti või Poola, kus Venemaale toiduainete müügi osatähtsus oli suurem. 

Esimene vastus sellele küsimusele on, et erinevalt sõjast Gruusia vastu 2008. aastal on Kremli jaoks nüüd rahvusvaheliste õiguse rikkumisel juures selge hinnasilt. Venemaa riigieelarve ning paljude Putini lähikondlastest oligarhide jaoks on Krimmi annekteerimine ning Donetski ja Luganski separatistide mahitamine selgelt tajutav rahaline kaotus. Teiseks on sanktsioonide eesmärk näidata tegudes, mitte sõnades, et Euroopa Liit ning meie liitlased  (USA, Jaapan, Norra, Austraalia jt) ei vaata vaikides pealt, kuidas esimest korda pärast teist maailmasõda muudetakse Euroopas relva jõul riigipiire ning hävitatakse 70 aasta jooksul üles ehitatud julgeolekuarhitektuur.

Piltlikult öeldes on Euroopa Liidu geenides soov saada naabritega hästi läbi ning vältida mistahes konflikte. Paraku oleme alates mullusest aastast näinud, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on kõigi aegade kõige halvemas seisus ning mingit märki kiirest paranemisest ei ole kusagil näha.

Kriis suhetes Venemaaga on näidanud Euroopa Liitu eestlaste jaoks mitmes mõttes uuest küljest. Eestis on hästi ära unustatud kahe ameerika julgeolekuanalüütiku Ronald Asmuse ja Robert Nuricki ettepanek aastast 1996, mis seisnes selles, et kuivõrd Eesti ja teised Balti riigid ei saa niikuinii Venemaa vastuseisu tõttu niipea NATO liikmeks, siis on arukas võtta nad Euroopa Liidu liikmeks, et pakkuda nii vähemalt pehmet julgeolekutagatist. Ent elu läks teisiti ning 2004. aasta kevadel said Balti riigid peaaegu korraga nii NATO kui ELi liikmeks. Sestsaati on siinmail Euroopa Liitu tajutud kui majandusliitu, mis on taganud meie ettevõtetele juurdepääsu 507 miljoni elanikuga ühisturule, sellega kaasnenud majanduskasvu ning inimeste elatustaseme tõusu. Rääkimata Euroopa Liidu toetustest, mille maht on viimastel aastatel olnud ligi 15% Eesti riigieelarvest.

Viimane aasta on eestlaste jaoks näidanud, et Euroopa Liit on lisaks majandusliidule ka julgeolekuliit. Pärast Krimmi annekteerimist selgus, et NATO tööriistakastis pole ühtki vahendit, millega Venemaad otseselt mõjutada. Ent ootamatult selgus, et Kremli poolt pehmeks ja erimeelsustest räsituks peetud Euroopa Liidu võimuses on vajalik töövahend leida.

Kui mõni lugeja suhtub minu juttu umbusuga, siis soovitan tal vaadata Venemaa keskset ja otse Kremlist juhitava sisuga uudisteprogrammi Vremja. Sealt on hästi näha, et kui seni olid Venemaa propagandas vaenlaste seas USA, NATO ja veel mõned riigid, nagu näiteks Gruusia, siis nüüd on vaenlaste nimekirjas kindla koha leidnud ka Euroopa Liit. Euroopa Liitu kujutab Kreml kui USA puudlit, kes täidab igat Washingtonist tulevat käsku ja kel puudub igasugune oma tahe. Ilmselt võib sellist suhtumise muutust võtta komplimendina – kui sind rünnatakse, siis tähendab, et võetakse ka tõsiselt.

Mõni kuu tagasi toimunud Riigikogu valimiskampaanias ei olnud Euroopa Liit Eestis üldse mingi teema, erinevalt paljudest teistest liikmesriikidest nagu näiteks Suurbritannia või Kreeka. Põhjus, miks erakonnad Euroopa teema vastu huvi ei tundnud, oli ka lihtne: Eesti elanikud toetavad meie kuulumist Euroopa Liitu kindlalt. Riigikantselei iga-aastase küsitluse kohaselt toetab 84% Eesti kodanikest meie kuulumist Euroopa Liitu – see on läbi aegade peaaegu kõige kõrgem toetus. Ja kuigi Venemaa meediaväljas elab päris palju vene rahvusest Eesti kodanikke, püsib ka nende toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu 70% kõrgusel.

Selle loo pealkirja juurde naastes võib tõdeda, et mõnikord on parem mitte teha halva mängu juures head nägu, vaid ausalt välja öelda, miks asjad on halvasti, ning anda selge sõnum, et kui reegleid rikutakse, siis on sellel ka kindel hind.

Artikkel ilmus 8. mail Postimehes

 

Autorist: Hannes Rumm

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>