Euroopa Teadusuuringute ja Innovatsiooni Vaatlussüsteemi raport: Eesti on mõõdukas uuendaja

Autor: • Lisatud 29. juuli, 2016
Euroopa Teadusuuringute ja Innovatsiooni Vaatlussüsteemi raporti kohaselt tuleks Eestis parandada koostööd teadus- ja tööstussektori vahel ning teaduse turustamist.

Euroopa Teadusuuringute ja Innovatsiooni Vaatlussüsteemi raporti kohaselt tuleks Eestis parandada koostööd teadus- ja tööstussektori vahel ning teaduse turustamist.

Tänavuse Euroopa Teadusuuringute ja Innovatsiooni Vaatlussüsteemi raporti kohaselt on Eesti innovatsioonisuutlikkus viimastel aastatel küll paranenud, ent on sellest hoolimata allpool Euroopa Liidu keskmist.

Raporti kohaselt suurenes Eesti innovatsioonisuutlikkus 81 protsendilt 2007. aastal 94 protsendini 2013. aastal, kuid vähenes 2014. aastaks taas 88 protsendini. Seetõttu minetas Eesti innovatsioonijärgija staatuse ja arvatakse nüüdseks mõõdukate uuendajate hulka.

Eesti kulutustest teadus- ja arendustegevusse paistab, et ettevõtlussektori teadus-ja arendustegevus on koondunud väikese arvu ettevõtete kätte. Näiteks tegi Eesti Energia 2011.-2012. aastal ühekordse ülisuure investeeringu põlevkiviuuringutesse ja –tehnoloogiasse (protsendid SKP-st vastavalt 1,29% aastal 2012 ning 0,54% aastal 2014). Riigikontrolli kohaselt on Eestis teadus-ja arendustegevusse tehtud kulutustest 90% seotud vähem kui 100 ettevõttega.

Raportis olid välja toodud ka Eesti peamised teadus- ja innovatsiooniprobleemid: tarvis on tõhustada teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide tähtsustamist ja spetsialiseerimist; tuleks parandada koostööd teadus- ja tööstussektori vahel ning teaduse turustamist, sest tundub, et ettevõtlussektori vajadused ja avaliku sektori pakutav teadmussiire ei ole omavahel vastavuses; teadus- ja innovatsioonisektor peaks muutuma rahvusvahelisemaks ning tuleks kõrvaldada inimressursside nappus – Eestis on endiselt vähe doktoriõppe lõpetanuid ja välismaalasest doktorante.

Haridus-ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Ene Kadastiku sõnul on Eesti arengule oluliste teadussuundade toetamine fikseeritud Eesti teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“.

„Teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide prioritiseerimise tõhustamine ja spetsialiseerumine on aktuaalne teema, millega oleme pidevalt ja aktiivselt tegelenud ning erinevate sotsiaalsete partneritega arutanud. Juba praegu on erinevate rahastatavate meetmete hindamisel arvestatud teemade sobivust nutika spetsialiseerumise valdkondadega, lisaks on meil mitmeid otsemeetmeid ainult kasvuvaldkondades tegutsevatele teadlastele ja ettevõtetele.“

Kadastiku sõnul võib erasektori investeeringute langus avaldada teadusele küll negatiivset mõju, kuid käivitumas on era- ja avaliku sektori koostööd soodustavad toetusmeetmed (nt rakendusuuringute toetamine kasvuvaldkondades; samuti muudeti baasfinantseerimise rahastusvalemit, et suurendada ülikoolide ja teadus-ja arendustegevusega tegelevate asutuste motivatsiooni ettevõtluskoostööks).

Projekte on veelgi: ülikoolide tehnosiirde kompetentside arendamiseks väljaantav toetus ASTRA, Dora Pluss, mille eesmärk on ettevõtetega koostöös planeeritud doktorantuuri toetamine, ning Haridus-ja Teadusministeeriumi välja töötatud Teeme+ programm, mille eesmärk on muuta ettevõtluse ja kasvualadega seotud teadusharud atraktiivsemaks.

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>