Euroopa kunstiajalugu hakatakse tutvustama virtuaalreaalsuse abil

Autor: • Lisatud 10. mai, 2016
Euroopa digitaalraamatukogu Europeana alustas projekti Europeana 280, mille käigus valitakse igast ELi liikmesriigist 10 kunstiteost.

Euroopa digitaalraamatukogu Europeana alustas projekti Europeana 280, mille käigus valitakse igast ELi liikmesriigist 10 kunstiteost.

Euroopa digitaalraamatukogu Europeana alustas projekti Europeana 280, mille käigus valitakse igast ELi liikmesriigist 10 kunstiteost, mida hakatakse tutvustama kui Euroopa mõjukamaid kunstiteoseid.

Välja valitud kunstiteosed saavad osaks selle aasta jooksul loodavast Europeana kunstiajalookanalist. Tulemas on ka avalikud üritused, kus inimesed saavad kollektsiooniga tutvuda.

Olulisimaks sündmuseks võib nimetada virtuaalset jalgrattasõitu #BigArtRide. See on digitaalne kunstinäitus, kus inimene istub jalgratta selga, paneb pähe virtuaalreaalsuse prillid ning sõidab rattaga läbi virtuaalse linna, kus saab tutvuda Europeana 280 kollektsiooniga .

Europeana kunstiajaloo kanal pakub unikaalset vaadet Euroopa kunstile: see annab ligipääsu teostele läbi kunstiajaloo ning kogus on ikoonilised teosed kõrvuti vähemtuntud, kuid märgilise tähendusega teostega.

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendi Andrus Ansipi hinnangul on tegemist unikaalse kogemusega, mis annab võimaluse avastada või taasavastada Euroopa parimad ja tähelepanuväärseimad kunstiteosed. Ansip rõhutas, et Europeana 280 on väga hea näide, kuidas digitehnoloogia abil saab tutvustada Euroopa kultuuri.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Kai-Ines Nelsoni sõnul oli Europeana 280 projektile esitatud Eestit esindavate teoste valiku tegemisel kaks etappi. Kõigepealt pöörduti Eesti mäluasutuste ja ülikoolide poole, et küsida nendelt eksperthinnangut, millised 10 kunstiteost on nende arvates enim mõjutanud või kannavad Euroopa väärtusi. Sealjuures olid korraldajad piiranud teoste ringi kahemõõtmeliste kujutistega.

Oma ettepanekud saatsid tähtajaks kultuuriministeeriumile Eesti Kunstimuuseum ja Tartu Kunstimuuseum. Kahekümne esitatud teose hulgast tegi lõpliku valiku komisjon, kuhu kuulusid Andres Kurg (EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi juhataja), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja), Marju Kõivupuu (TLÜ Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur), Maria-Kristiina Soomre (kultuuriministeeriumi kunstinõunik), Mirjam Rääbis (kultuuriministeeriumi muuseuminõunik) ja Ülle Talihärm (kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik). Lõpliku valiku tegemisel püüti silmas pidada, et eri ajastud oleksid piisavalt kõnekalt esindatud – gooti stiilist renessansini, barokist impressionismini ja kubismist popkunstini.

Eestist kuuluvad valitud tööde hulka Eduard Wiiralti „Põrgu“, Bernt Notke „Surmatants“, Konrad Mägi „Maastik punase pilvega“, Malle Leisi „Noored aednikud“, Johann Köleri „Itaallanna lastega ojal“, Raul Meele „Laulev puu“, Ülo Soosteri „Silm munas“, Karl Pärsimäe „Talutuba soemüüriga“, Ado Vabbe „Parafraas“, Kristjan Raua „Kalmuneid“, Viktor Karruse „Vilja riigile“ ning Eugen Gustav Dückeri „Rannamaastik“.

Jälgi projekti sotsiaalmeedias teemaviite #BigArtRide alt.

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>