Eesti tuleb EUROLIIDU EESISTUMISEGA edukalt toime

Autor: • Lisatud 16. jaanuar, 2017
Kaupa Kalda / Kultuurikatel, Shutterstock. Kõige olulisemate Eestis eesistumisajal peetavate ürituste ja kohtumiste toimumispaik on Tallinna Kultuurikatel.

Kaupa Kalda / Kultuurikatel, Shutterstock.
Kõige olulisemate Eestis eesistumisajal peetavate ürituste ja kohtumiste toimumispaik on Tallinna Kultuurikatel.

Eestil tuleb 2017. aasta teisel poolel korraldada ligi 2000 kohtumist Brüsselis ja Tallinnas, tegeleda 500 eelnõu ja algatusega, suure tõenäosusega olla eestvedajaks mõne kriisi lahendamisel. Ettevalmistused selleks kõigeks on täies hoos.

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus toimub 2017 aasta juulist detsembrini. Selle ettevõtmise mastaabid on väikese riigi jaoks aukartustäratavad. Eestisse saabub selle aja vältel 20 000 kuni 30 000 väliskülalist ning toimub paarsada üritust. Meie eesistumisega hakkab Eestis ja mujal tegelema umbes 1300 inimest.

Eesistumise kogu eelarve on umbes 75 miljonit eurot, millest ministeeriumi dele läheb järgmise aasta riigieelarvest 34 miljonit – kõige suuremad summad välisministeeriumi, siseministeeriumi ja majandusministeeriumi haldusalasse.

Esindus kasvab ajutiselt
Suur osa 2000 kohtumisest toimub aga Brüsselis ning Eesti esinduse töökoormus Euroopa Liidu juures kasvab sel ajal hüppeliselt. Kui tavaolukorras töötab seal 80 inimese ringis, siis eesistumise ajaks on plaanitud sinna umbes 220 töökohta.

„Eesti eesistumine saab olema valdavalt Brüsseli-keskne ja suur osa asju tehakse ära seal,“ ütles esinduse nõunik Uku Särekanno. Lõviosa sisulisest ettevalmistustööst ja strateegiline juhtimine toimub aga Tallinnas.

Enamik lisatööjõudu Brüsselisseläheb Eestist, aga üle 20 inimese saab eesistumise meeskond ka teistelt liikmesriikidelt ja Euroopa Liidu institutsioonidelt n-ö laenuks. Suur osa neist on endised Eesti ametnikud, kes on aga töötanud aastaid näiteks Euroopa Komisjonis või europarlamendi juures ning tahavad panustada Eesti eesistumisse. Eesti vastavatesse soovidesse on kõikjal suhtutud vastutulelikult, kuna oleme väikesed, kaugel Brüsselist ning euroliidu eesistujarollis esimest korda.

Küsimus, kuidas tavapärasest 2,8 korda suurem meeskond – 114 lisakohta – meie Brüsseli esindusse ära mahub, on ehmatav ainult esmapilgul. See on lahendatud mitmel kombel. Muidugi pannakse kabinettidesse laudu juurde ja seal, kus muidu töötas üks inimene, peab järgmisel suvel mahtuma kõrvuti kaks-kolm. Näiteks pressiesindajaid saab hariliku ühe asemel olema viis – see on sama hulk, mis oli lätlastel nende eesistumise perioodil.

Kitsastes oludes võetakse meie Brüsseli esinduses kasutusele ka koosoleku ruumid. Teiseks on antud Eestile tasuta pruukimiseks ruumid Euroopa Liidu nõukogu hoones, nn Justus Lipsiuses, mis asub esindusest umbes kilomeetri kaugusel. Kolmandaks päästab olukorra tõik, et enamiku aega töötavad inimesed väljaspool esindust. Nad kas juhivad kohtumisi, peavad läbirääkimisi Euroopa Komisjonis Berlaymont’i hoones või teevad ettevalmistavat tööd parlamendis. Sellist hetke, kus 220 inimest oleks Eesti esinduses kohal, ei pruugi üldse ollagi.

Esindusse tekitatud lisatöökohad on ajutised, nende lepingud lõpevad 2018. aasta jaanuari keskel. Inimesed naasevad Eestisse või oma mujal asuvasse töökohta.

Teatud arv esinduse töökohti jääb ka viimase hetkeni tühjaks: need on arvestatud kriiside puhuks. Rusikareeglina tegelebki Euroopa Liidu eesistuja umbes 90% töömahust varem ettevalmistatud eelnõudega ja 10% parajasti ettetulevate kriisidega. Osa võimalikest töösuundadest on muidugi teada. Näiteks kui peaks ilmnema, et Ühendkuningriik esitab oma lahkumisavalduse Euroopa Liidust ja seoses sellega Eesti eesistumisajal töökoormus kasvab – näiteks on vaja mõnd ad hoc töörühma juhtima hakata, siis tuleb leida vastav inimene ja korraldada ta Brüsselisse kohale. Või kui majandus- ja rahandusliidu tervist on tarvis parandada või süveneb rändekriis.

Päris kõike ette näha aga võimalik ei ole ning selle kohta võib meelde tuletada kunagise USA kaitseministri Donald Rumsfeldi sõnu: „On olemas tuntud tundmatud. Nende kohta me teame, et me neid ei tea. Aga on ka tundmatud tundmatud. Asjad, mille kohta me ei tea, et me neid ei tea.“

Eesti eesistumise ajale langeb ka august, mis on Euroopa asutustes traditsiooniliselt puhkusekuu. See tähendab, et kohtumiste korraldamiseks jääb veelgi vähem aega – kõik 2000 üritust peavad tegelikult ära mahtuma umbes 90 tööpäeva sisse.

EL nõukogu otsustusprotsess_eurokrattTulekul mitu tippkohtumist
Eesti eesistumisajale langeb mitu tippkohtumist. Näiteks on tulekul iga kolme aasta tagant toimuv Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, mis seekord peetakse Aafrika mandril. Seega ei pea seda kohtumist korraldama niivõrd Eesti, kuid meil tuleb ilmselt teha mõned kõrvalüritused. Teine oluline üritus on idapartnerluse tippkohtumine, mida püüti küll tuua Tallinna, kuid praeguseks on selge, et see toimub novembris Brüsselis.

Juttu on olnud ka võimalusest korraldada siiski üks ELi tippkohtumine Tallinnas – võimalik aeg on septembri lõpp. Selle toimumine on aga lahtine ja sõltub suuresti ka sellest, mida Malta eesistumise ajal kokku lepitakse. Slovakkia eesistumise ajal näiteks peeti tippkohtumine Bratislavas Euroopa Liidu tuleviku teemal. Kuna ülemkogude korraldusega tegeleb eelkõige Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ametkond, siis on Tallinna kogunemiseks tarvis ka sealt selget signaali.

Kõige olulisemate Eestis eesistumisajal peetavate ürituste ja kohtumiste toimumispaik on Tallinna Kultuurikatel. See valiti välja avaliku pakkumise korras, laekus viis pakkumist. Kaks tugevamat pakkujat olid Ülemiste City ja Kultuurikatel. Esimese puhul oli tegemist alles arendusjärgus oleva hoonega.

„Kuna Brexit oli õhus juba siis, tundus liiga suure riskina valida eesistumise kõrgetasemeliste sündmuste toimumiskohaks hoone, mida veel olemas ei ole,“ ütles Eesti eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli. „See oli tänases valguses ainuõige otsus.“

Kultuurikatla kõrgetasemeliste sündmuste korralduse eest vastutab Riigikantselei juurde loodud eesistumismeeskond. Esialgu on plaanitud sinna toimuma üksteist mitteametlikku nõukogu ja kuni seitse kõrgetasemelist konverentsi, millele on oodata ka ELi liikmesriikide ministreid. Kultuurikatlaga sõlmitud üürileping katab ajavahemiku 20. juunist 2. novembrini 2017.

Kultuurikatel on piisavalt ruumikas ning seda saab kohendada just eesistumise vajadustele vastavaks. Uku Särekanno sõnul on Kultuurikatla võlu paljuski ka selles, et seal annab valguse ja sisseseadega väga palju mängida. Põhilised piirangud, mis tegid toimumiskohtade valikuringi suuremate ürituste jaoks üsna kitsaks, on siiski seotud sünkroontõlke korralduse nõuetega. Selle kohta on väga selged ettekirjutused, millised peavad olema tõlkekabiinid, kuidas need peavad olema paigutatud jne.

Lisaks toimub Eestis järgmise aasta teisel poolel ligikaudu 200 ekspertüritust, mille eest vastutavad ministeeriumid, kes valivad neile ise toimumiskohad. Praegu on juba hoogu saamas ka Eesti eesistumise rahvusliku programmi koostamine ehk kava selle kohta, millised hakkavad olema Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid. See dokument peab tulema selge, arusaadav ja konkreetne. Esmast versiooni arutab valitsus kabinetis järgmise aasta 12. jaanuaril ja lõppvariant kinnitatakse juunis.

Eesti eesistumisülesande muutis keerukamaks Suurbritannia Euroopa Liidu referendumi tulemus, mis tähendas, et Ühendkuningriik eesistujaks ei asu ning meie kord tuleb pool aastat varem kui arvatud.

„Eesti saab hakkama, nii nagu Eesti on alati saanud hakkama,“ ütles riigisekretär Heiki Loot hiljutisel seminaril, „ning peab näitama, et kriisidele ja suurtele tagasilöökidele vaatamata Euroopa toimib.“

*****
Fakte Eesti eesistumisest
* Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta teisel poolaastal.
* Selle aja jooksul saabub Eestisse 20 000 kuni 30 000 väliskülalist.
* Toimub ligikaudu 200 ekspertüritust, mille eest vastutavad ministeeriumid.
* Umbes 1300 inimest hakkab meie eesistumisega tegelema nii Eestis kui mujal.
* Eesistumise kogu eelarve on umbes 75 miljonit eurot.
* Eestil tuleb korraldada ligi 2000 kohtumist Brüsselis ja Tallinnas, mis peavad ära mahtuma umbes 90 tööpäeva sisse.
* Eesistumise ajal tuleb Eestil tegeleda 500 eelnõu ja algatusega.

Autorist: Argo Ideon

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>