Euroopa Liit lõhub digimaailmas piire

Autor: • Lisatud 17. mai, 2016

digi_ShutterstockViimase mõne aasta jooksul on Euroopa Liidult tulnud terve rida algatusi, mis katsuvad lõhkuda riikide vahel veel tihtipeale eksisteerivaid digitaalseid piire ning tekitada lisaks füüsilisele ühisele ruumile ka ühise virtuaalse Euroopa.

Mobiilside rändlushindade lisatasude kadumine 2017. aasta keskpaigaks on üheks näiteks, mida inimesed ilmselt kõige rohkem isiklikult tunnetavad. Viimased Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud digiteemade paketid peaksid aga Euroopa Liidu kui tehnoloogiakeskuse aktsiaid maailmas väga palju tõstma.

Esimene neist on digitaalse ühtse turu tehnoloogia ja avaliku halduse moderniseerimise pakett, mis tegeleb tehnoloogiaküsimustega suurel tasandil ning üksikisikut otseselt ei puuduta. Samas on aga selle eesmärk leppida kokku ja valmistada ette suur hulk lahendusi selleks, et eurooplased saaksid lähiaastatel kahe jalaga 21. sajandisse astuda.

„Piir digimajanduse ja tavamajanduse vahel on kadumas,“ ütles digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip. „Paljud majandusharud on nii tehnoloogiate kui ka töömeetodite vallas väga kiiresti digiajastusse astunud. Traditsioonilistes sektorites, nagu ehitus, toiduainete- või tekstiilitööstus, ei suju üleminek aga nii kärmelt.“

Meie eesmärk on aidata ELi tööstusel suurtootjatest väikeettevõteteni, teadlastel ja avalikul sektoril digiajastu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Uuenduste jaoks on vaja investeeringuid ja konkurents erainvestorite meelitamiseks digitaalse innovatsiooni sektorisse on kogu maailmas karm. Me ei saa endale lubada teistest mahajäämist,“ toonitas Ansip.

Hiljutistes uuringutes on hinnatud, et tööstuse tulu Euroopas kasvab tänu toodete ja teenuste digitaliseerimisele järgneva viie aasta jooksul enam kui 110 miljardit eurot aastas.

Digituru ühtsed standardid

Näiteks tuleb paika panna standardid, mis võimaldaksid ühtsel digiturul normaalselt toimida. Kõlab ehk väga üldiselt, kuid küsimused on konkreetsed: mida näiteks tähendab uus tulev mobiilsidetehnoloogia nimega 5G? Tehnoloogiafirmad üle maailma lepivad alles praegu omavahel kokku, mismoodi 5G tehniliselt tööle hakkab, kuidas võrgud omavahel räägivad ning kuidas tuleks ehitada telefone ja seadmeid, mis 5G-võrgus toimima hakkaks. Teisiti öeldes: see standard pole valmis.

Mõned ettevõtted nii Euroopas kui ka mujal on aga otsustanud võtta riski ning hakata paari-kolme aasta pärast juba ehitama 5G-võrke, samal ajal kui ühtset kokkulepet, mis asi see 5G siis ikkagi on, polegi veel saavutatud. See tähendab, et nad ehitavad ilmselt 5G sarnase toote.

Euroopa huvides oleks see, kui Euroopa Liidus ja maailmas tervikuna tähendaks 5G ühte ja sedasama. Kui eri riikides oleks veidi erinev 5G, võiks see meil teoreetiliselt päris keeruliseks teha tulevikus oma seadmega ühest riigist teise mineku ja selle muretult kasutamise. Praegu Suurbritanniasse reisides peame arvestama, et seal on teistsugused elektripistikud, ja see tekitab Mandri-Euroopast minnes mõningaid ebamugavusi, aga keeruliste tehnoloogiate, nagu 5G puhul, võivad need ebamugavused osutuda palju suuremaks.

Kiire kogu Euroopat kattev andmeside on aga võtmetehnoloogia, mis võimaldab arenema hakata kõigil teistel uuendustel, mis praegu hoogu koguvad: isesõitvad autod ning muud transpordilahendused, e- ja m-tervishoid ja nii edasi. Kõik see kokku moodustab tulevikus asjade interneti ning ka see on praegu valdkond, kus mingit ülemaailmset standardit pole. Mis on asjade internet? Millised seadmed sinna kuuluvad? Mis keelt need seadmed tehnilises mõttes omavahel räägivad? Millised on turvalahendused? Kas näiteks USA-st ostetud seade peaks ka Eestis töötama? Aga Prantsusmaalt ostetud? Kas isesõitva elektriautoga peaks saama sõita Tallinnast Berliini ja kaugemalegi? Seda igas riigis muretult sama standardi laadijaga laadida ning mitte muret tunda, kas ta riigiti pisut erinevaid liiklusmärke ja -reegleid ikka tunneb?

Riikide e-lahendused tänapäevaseks

Selle paketi teine pool on uus e-valitsuse tegevuskava Euroopa Liidus järgmiseks neljaks aastaks. Selle üks suurem eesmärk on andmete esitamise once only-printsiip, mis esialgu keskendub ettevõtetele ehk kui ühes liikmesriigis on mõnes registris olemas andmed selle kohta, mis ettevõte see on, milline on tema ajalugu ja maksekäitumine, millistel hangetel ta on osalenud jms. Kui see ettevõte tahab hakata äri ajama mõnes muus liikmesriigis, ei peaks ta hakkama nullist tõestama, kes ta on ja kust ta tuleb, vaid need andmed liiguksid riikide vahel automaatselt. Inimeste jaoks on esimene once only-rakendus sotsiaalkindlustussüsteemide andmevahetus.

E-valitsuse tegevuskava hõlmab ka no legacy policy’t ehk Euroopa riikide IT-süsteemide ajakohastamise programmi. Küsimus on selles, kuidas muuta üle kogu Euroopa riikide e-lahendused tänapäevaseks, et uued moodsad kodanike elu lihtsustavad teenused saaksid toimida. Näiteks registrid on paljudes riikides IT mõttes tehtud valmis võib-olla kümneid aastaid tagasi ja kuna need töötavad, pole keegi neid ka põhjalikult ümber teinud. Samas aga ei ole need praeguseks enam tänapäevased (vt ka intervjuud Taavi Kotkaga).

Euroopa Komisjon ärgitab liikmesriike välja töötama ka piiriüleseid e-tervise teenuseid, et näiteks e-retsepte saaks välja kirjutada küll Eestis, kuid kui patsient on parasjagu Portugalis, siis saaks ta sealsamas ka omale vajalikud ravimid välja osta. „Kõik avalikud digiteenused peaksid sujuvalt olema kättesaadavad kogu Euroopa Liidus,“ ütles Ansip.

Euroopa avatud teaduspilv

Samasse paketti kuulub ka Euroopa avatud teaduspilve loomine, millega antakse Euroopa 1,7 miljoni teadlase ning 70 miljoni teadus- ja tehnoloogiaspetsialisti käsutusse virtuaalne keskkond, kus andmeid talletada, jagada ja taaskasutada. Pilve tarbeks arendatakse välja Euroopa andmetaristu, sh superarvutid, mis on praegustest tuhat korda kiiremad. „Euroopa genereerib kõige rohkem suurandmeid maailmas – neid andmeid peab teadlastel olema võimalik analüüsida ja kasutada,“ ütles Ansip.

Järgmine suur ettevalmistatav algatus on e-kaubanduse pakett, mille üks eesmärke on avada Euroopa liidus internetikaubandus kõigile liidu kodanikele. See tähendab, et tulevikus peaks saama ükskõik millise Euroopa riigi elanik osta kaupu ükskõik millise teise liikmesriigi e-poest ning poodidel poleks õigus enam piirata, et ühte riiki nad müüvad ja teise mitte.

Mitte ühtegi tarbijat et tohi Euroopas diskrimineerida tema pangakaardi päritolu või postiaadressi järgi,“ ütles Ansip. „Liigagi tihti suunatakse meid internetis oste tehes teise riigi kodulehele, kus hinnad on kallimad, või öeldakse, et teie riiki me seda kaupa ei müü.“

Muidugi ei hakka Euroopa Liit nõudma, et netikaupmehed tegeleksid pakiveoga sinna, kuhu nad ei soovi: sa võid küll Eestis asudes näiteks Hispaania veebipoest kolmekilose singi osta, aga kui müüja pakivedu Eestisse ei paku, siis kuidas sa selle Eestisse kohale saad, on su oma mure. Sa võid tellida selle singi oma Hispaania sõbra juurde, kust selle kätte saad, või kasutada kullerfirmade teenuseid.

Võib eeldada, et kui need uuendused toimima hakkavad, toob see kaasa ka uut tüüpi transpordifirmade tekke või sunnib vanu firmasid kohanema. Üks ja kõige lihtsam võimalus Hispaaniast ostetud singi Eestisse saamiseks ilma kaupmehe abita on võtta neilt saabunud tšekk ja saata see edasi mõne kullerfirma e-posti aadressile, mis siis kauba sealt üles korjab ja Eestisse toob. Teine, mugavam, aga samas keerukam lahendus on see, et kuigi poed ise ei paku transporditeenust, on nende kodulehel vastavad kohad, kuhu transpordifirmad saavad automaatselt liituda ehk tarbija jaoks on kauba ostmine ja transport ikkagi kõik ühel lehel, kuigi faktiliselt tegutseb seal mitu eri teenusepakkujat.

Teksti autor: Henrik Roonemaa
Fotod: Shutterstock

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>