BREXIT – Euroopa poliitiline pomm

Autor: • Lisatud 23. jaanuar, 2017
Otsus lahkuda Euroopa Liidust tabas ootamatult nii „jah“ kui ka „ei“ leeri. Brexiti-vastased protestijad Birminghamis oktoobris 2016.

Otsus lahkuda Euroopa Liidust tabas ootamatult nii „jah“ kui ka „ei“ leeri. Brexiti-vastased protestijad Birminghamis oktoobris 2016.

Brexitist on saanud juba omaette mõiste ja see on leidnud oma koha Oxfordi inglise keele sõnaraamatus. Sealse definitsiooni järgi on Brexit „Ühendkuningriigi (ette pandud) lahkumine Euroopa Liidust ja sellega seotud poliitiline protsess“.

Poliitikat sisaldab Brexit tõesti palju. Esmalt minnakse Brexitist kõneledes kohe Euroopa Liidu kallale – ühendus olla kriisis jms. Ent enne, kui Euroopa Liidu olukorda analüüsida, tuleb nentida, et Brexit tekitas ka suure sisepoliitilise mullistuse Ühendkuningriigis endas. Kusjuures mullistus ei pruugi kaugeltki läbi olla.

Brexit tekitas küsimuse, mis saab Briti Iseseisvusparteist (UKIP). Ehkki olles justkui referendumi võitja, kaob samas UKIPil olemasolu mõte, sest Euroopa Liidust lahkudes peakski Ühendkuningriik saama tagasi oma iseseisvuse. Ometi on partei uus liider Paul Nuttall rääkinud, et UKIP vahetab välja leiboristid töölisklassi parteina. Ning Brexiti võitja, UKIPi varasem liider Nigel Farage lööb laineid maailmas, kohtudes brittidest esimesena ka USA valitud presidendi Donald Trumpiga.

Mis saab Šotimaast ja Põhja-Iirimaast?
Brexiti mõju võib olla ka regionaalse ja tsentrifugaalse mõjuga. Küsimus on, mis saab Šotimaast ja Põhja-Iirimaast. Šoti esimene minister Nicola Sturgeon kavatseb korraldada teise iseseisvusreferendumi ja erinevalt Hispaania põhiseadusest annavad Briti seadused talle selleks ka õiguse. Sturgeoni iseseisvusreferendumi plaanid muutusid konkreetsemaks, kui Briti peaminister Theresa May paistis kalduvat nn raske Brexiti suunas, mis tähendaks brittide lahkumist ka Euroopa Liidu siseturult. Seega tekiks Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahele tollipiir. Šotimaa on aga saanud Euroopa Liidu liikmesusest kasu ja enamik šotlasi hääletas ka ühendusse jäämise poolt.

Põhja-Iirimaa küsimus võib avada aga täieliku Pandora laeka, kui mõelda Põhja-Iiri rahuprotsessile. Piisab, kui öelda, et suure reede rahuleping 1998. aastast põhines paljuski eeldusel, et lepingu osapooled jäävad samaks ja samaks jääb ka lepingut ümbritsev kontekst. Ent on reaalne väljavaade, et Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahele võib tulla piir ning Põhja-Iirimaa võib sarnaselt Šotimaaga tunda vajadust iseseisvuse järele. Kuid suure reede lepingu üheks põhipostulaadiks oli, et Põhja-Iirimaa jääb Ühendkuningriigi osaks.

Euroopa Liidu arenguloogika muutub
Muidugi tekitab Brexit tõmblusi ka Euroopa Liidus, kuid esialgsest vapustusest paistab olevat üle saadud. Praegu peab Euroopa Liit hoidma tasakaalu kahe vastandliku ülesande vahel. Ühelt poolt ei tohi Ühendkuningriigiga lahkumiskõnelustel jätta muljet, et britte tahetakse kuidagi ühendusest lahkumise pärast karistada. Teisalt aga ei tohi brittidele teha lahkumist ka liiga lihtsaks, sest see võiks ärgitada teisigi liikmesriike Euroopa Liidust lahkumisele mõtlema. Ka Euroopa Komisjon on ses plaanis ärganud ja teinud uued ettepanekud Euroopa Liidu liikmesriikides makstavate sotsiaaltoetuste suhtes – uute ettepanekute alusel ei pea enam Euroopa Liitu sisserändaja asukohamaa maksma oma toetust, vaid see tuleb kaasa sisserändaja kodumaalt. On selge, et säärased ettepanekud on mõeldud nn sotsiaalturismi vältimiseks ja äärmusparteidelt poliitilise laskemoona äravõtmiseks. Algas ju Brexiti protsess paljuski just kartusest, et Euroopa Liidu sisserändajad elavad brittide sotsiaaltoetuste arvelt.

Laiemalt aga tähendab Brexit, et kogu ühenduse senine arenguloogika muutub. Kui seni oli Euroopa Liidu olemus põhinenud ideel, et ühendusega soovivad kõik liituda, siis nüüd on see läbi. Seega läheb potentsiaalsetele uutele liitujatele raskemaks seletada, miks on Euroopa Liit hea. Samas pole märgata, et Gruusia või Ukraina euroentusiasm oleks kahanenud. Küll aga võib Brexitit ära kasutada Venemaa, kelle jaoks on igasugune märk territooriumi vähenemisest nõrkuse tunnus. Selle mulje jätmisele peab Euroopa Liit igati vastu seisma.

Eesti juhib lahkumiskõnelusi
Ja last but not least – et Eesti on 2017. aasta teisel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa, langeb meile ka suuresti brittide lahkumiskõneluste juhtimine. Lahkumiskõnelusi peavad ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, kuid siiski on just liikmesriikide otsused määrava tähtsusega. Aega väga palju ei ole, sest Euroopa Komisjoni lahkumiskõneluste juht Michel Barnier on hoiatanud, et kõnelustega tuleks saada ühele poole 18 kuuga, sest jääb veel lahkumislepingu ratifitseerimine liikmesriikide parlamentides ja Euroopa Parlamendis. See aga tähendab ühtlasi ka meil riigisisest arutelu, kas brittide lahkumisleping vastab Eesti rahvuslikele huvidele.

Brexit tekitas Ühendkuningriigis ka suure sisepoliitilise mullistuse. Peaminister Theresa May kõnelemas Brexitist.

Brexit tekitas Ühendkuningriigis ka suure sisepoliitilise mullistuse. Peaminister Theresa May kõnelemas Brexitist.

Ootamatu Brexit
Pärast Brexitit tundus, et Ühendkuningriigis pole enam ühtegi juhtivat ametikohta, kust keegi poleks tagasi astunud. Naljaga pooleks võib öelda, et ainus ametisse jäänud tippjuht kuningriigis oli kuninganna. Ametisse jäi ka leiboristide juht, aga tema mõju oli väike. Hetkeseisuga ei ole siiski plaanis korraldada erakorralisi valimisi, kuid otsus lahkuda Euroopa Liidust tabas nii „jah“ kui ka „ei“leeri ootamatult ja ongi üllatav, et muidu nii ratsionaalsetel brittidel polnud plaani B.

Autorist: Erkki Bahovski

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>