Autoriõigusi tuleb ajakohastada, et Euroopa kultuur jõuaks veelgi suurema publikuni

Autor: • Lisatud 9. detsember, 2015
Andrus Ansip, Euroopa Komisjoni asepresident

Andrus Ansip, Euroopa Komisjoni asepresident

Me mõlemad oleme osalenud poliitikas juba palju aastaid ja tegelenud oma riigis ka digitaalmajanduse edendamisega. Praegu, tehes Euroopa Komisjonis ühist tööd Euroopa digitaalse tuleviku nimel, on meile selge, et kehtivad õigusnormid ei vasta enam sugugi digitaalajastu tegelikkusele.

Digitaalne tehnoloogia on põhjalikult muutnud meie eluviisi ja käitumist, vajadusi ja nõudmisi. Praegu kasutavad pooled Euroopa elanikud reisil olles internetti pääsemiseks nutitelefoni või tahvel- või sülearvutit ja noorte puhul on see näitaja veelgi suurem. Ka inimeste hoiakud muutuvad. Täna leiab 22% Euroopa elanikest, et ebaseaduslik allalaadimine on vastuvõetav, kui teoste seadusliku kasutamise võimalused nende riigis puuduvad. Üha rohkem Euroopa elanikke on valmis maksma teoste seadusliku kasutamise võimaluse eest.
 
Ligikaudu 37% nende eestlaste jaoks, kes veel ei telli filme, sarju või muud digitaalset sisu, oleks sellise teenuse ostmise kasuks otsustamisel oluliseks teguriks võimalus seda ka ELis reisides kasutada.

Seaduslikult kättesaadavate teoste turgu on võimalik järsult laiendada, kusjuures väga oluline on turu piiriülene mõõde. Kuid Euroopa autoriõiguse seadused on püsinud peaaegu muutumatuna alates nende väljatöötamisest umbes 15 aastat tagasi, kui digitaalne pööre oli alles algusjärgus. Seetõttu on mõned õigusaktide tahud lihtsalt ajast maha jäänud ja ei ole tegelikkusega kooskõlas.

Me mõlemad teame, et autoriõigus on teema, mis tekitab kirglikke vaidlusi. Need, kes tahavad praegust süsteemi säilitada, ning need, kes soovivad seda põhjalikult muuta, on vastandlikel seisukohtadel. Kuid olgem täpsed ja pragmaatilised: autoriõigused ja teoste loojatele õiglase tasu maksmise põhimõte on uues digitaalses maailmas loovuse ja kultuurilise mitmekesisuse peamine alus. Seetõttu pooldame me evolutsiooni, mitte revolutsiooni.

Ümberkorralduse tulemuseks peaksid olema tasakaalustatud ja eesmärgipärased õigusnormid, mis ühelt poolt parandavad inimeste juurdepääsu soovitud teostele, teiselt poolt aga võimaldavad premeerida autoreid ja neid, kes on teoste tootmisse investeerinud. Meie eesmärk on õigusnorme ajakohastada, et Euroopa kultuur jõuaks laiema avalikkuseni, ning toetada kultuurilist mitmekesisust ja pakkuda uusi võimalusi autoritele.

Digitaalse ühtse turu strateegia esitamisest on möödunud seitse kuud ja me oleme valmis tegutsema. Täna avaldab Euroopa Komisjon oma esimese seadusandliku ettepaneku autoriõiguse kohta. Selle eesmärk on võimaldada inimestel, kes ühes liikmesriigis kasutavad tasulisi teenuseid, mille kaudu pakutakse veebipõhiseid teoseid, näiteks e-raamatuid, muusikat, mänge, filme, telesarju ja spordikanaleid, kasutada neid ka teistes liikmesriikides reisil olles. Praegu ei ole see alati võimalik. Me vajame õigust kanda teoseid edastavaid veebiteenuseid üle piiride, et neid saaks kasutada mis tahes Euroopa paigas.

See oleks sama suur muutus nagu oli käesoleva aasta alguses tehtud otsus rändlustasude kaotamise kohta. Me soovime, et Euroopa elanikud saaksid sellise võimaluse juba 2017. aastal. Selleks tuleb meil ja meie partneritel – Euroopa Parlamendil ja liikmesriikidel, keda esindab nõukogu – kiiresti vastu võtta vajalikud otsused.
 
Me tutvustame täna ka poliitilist tegevuskava, milles on selgitatud muidki autoriõiguse valdkonna ümberkorraldamise peasuundi. Järgmised ettepanekud on plaanis esitada 2016. aasta kevadel. Lisaks piiriüleste probleemide lahendamisele sisaldavad need ka algatusi, millega toetatakse autoriõigusega kaitstud teoste kasutamist näiteks hariduse ja teaduse valdkonnas. See on oluline Euroopa tuleviku seisukohalt.

Mööda ei pääse ka piraatluse küsimusest. Kui me tahame kärpida Euroopas laialt levinud tööstusliku ulatusega piraatlust, mis tegeleb meie loomemajanduse röövimisega, tuleb tagada nõuetekohane autoriõiguse normide järgmine.

Me soovime õiglasemat kohtlemist ka veebi kaudu kasutatavate teoste autoritele ja nendele, kes loomingusse investeerivad. Otsime parimaid lahendusi selle eesmärgi saavutamiseks.

Me teame, et mõned tunnevad ümberkorralduste pärast muret. Nii näiteks soovivad filmitegijad säilitada oma senise ärimudeli, mis põhineb territoriaalsete õiguste põhimõttel. Olgu selge sõnaga öeldud, et me ei soovi muuta töötavaid lahendusi ja me ei kavatse ka kehtestada üleeuroopaliste litsentside süsteemi. Me oleme pidanud arutelusid autorite ja muude sidusrühmadega, et leida tasakaalustatud lähenemisviis ja rakendada autoriõigused loomingu teenistusse ka digitaalajastul. Seetõttu on praegu olulisem kui kunagi varem luua keskkond, kus Euroopa elanikud saaksid avastada ja nautida kultuurisaavutusi uute digitaalsete lahenduste kaudu.

Digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther Oettinger

Autorist: Eurokratt

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>