51 kilomeetri okastraataeda, mis poolitab Gruusiat

Autor: • Lisatud 31. juuli, 2014

gruusia1Abhaasia ja Osseetia piiril rajab Venemaa traattõket, mis poolitab 25 küla ning lõikab oma põldudest ära 800 peret.
 
Tbilisi-Batumi maantee 65. kilomeetril pöörab meie väikebuss paremale, kus džiipides ootab kuus automaatidega relvastatud Gruusia eriüksuslast. Nende sabas rapume mööda tolmust külavaheteed põhja poole. Silma jääb 15-16 hauaplatsi, mida Gruusia kombe kohaselt ümbritseb kõrge metallaed. Silmnähtavalt hiljutised kalmud on hoolega hoitud, kuid asuvad keset äsja pallideks pressitud heina.
Kohe seejärel teatab silt tee ääres, et jõudsime USAID raha eest ehitatud põgenikekülla, mida kutsutakse Uus-Khurvaletiks. Seal elavad 24 ruutmeetrit “suurustes” majades sajad põgenike pered 2008. aastal Venemaa okupatsiooni alla jäänud aladelt. Kuna mõni kilomeeter edasi asuva nn vana Khurvaleti küla poolitab pooleteise meetri kõrgune okastraataed ning vana surnuaed jäi selle taha, siis maetaksegi nüüd surnuid heinamaale.
 
Elu valel pool piiri

Pensionär Daviti maja jääb Osseetia poolele ning suurem osa maast Gruusia poolele. Gruusia valitsus kasutab seda näidisena väliskülaliste jaoks.

Davit kirjeldab kannatlikult elu traadi taga. Tema haige naine ei pääse Tbilisisse haiglasse, kuid Tshinvali oma on kaugel ja palju viletsam. Ligi 70 euro suurust pensionit maksab Gruusia riik talle larides, kuid need ei kehti Osseetias.

Nn Lõuna-Osseetia Vabariigi poolele, mida lisaks Venemaale tunnustavad vaid Nicaragua, Venezuela ja Nauru, jäänud grusiinid tohivad oma kodumaal käia ainult ametliku piiriületuspunkti kaudu.

Uurime, kuidas Davit spensioni kätte saab ja süüa ostab. Ametliku versiooni järgi ulatavad sugulased ja naabrid kõik vajaliku talle üle traataia. Tegelikult lõpeb tara tema majast mõne kilomeetri kaugusel keset põlde ning seetõttu saab salaja üle piiri käia. Vahele jäämise puhul karistatakse aresti ning 40eurose trahviga, mis on külainimestele suur raha.
“Ma olen mitu korda Tshinvalis pogris istunud!” kinnitab Daviti noorem sugulane. “Ükskord võtsid Vene piirivalvurid mu oma juurviljaaiast kaasa ja viisid türmi. Nad süüdistasid mind ebaseaduslikus piiriületamises, kuigi ma lihtsalt töötasin oma maalapil.”

Tänavu on Vene piirivalvurid vangistanud 81 grusiini, sealhulgas ühe okupatsioonijoont filminud televisiooni võtterühma.

Kuna ametlikult puuduvad grusiinidel teise poolega suhted, siis vahendab vangide vabastamist Euroopa Liidu vaatlusmissioon, mida juhib eestlane Toivo Klaar. “Mis puudutab aedade, okastraadi ja elektrooniliste vaatlusseadmete ülesseadmisse administratiivsetel piirjoontel (mis üldjuhul jälgivad NSVL kindralstaabi 1984. aasta kaardil tõmmatud jooni), siis on selge, et need mõjuvad väga halvasti kohalikule elule. Nende olemasolu ei tekita mitte ainult hirmu, et inimesi võidakse piirjoone ületamise eest arreteerida, vaid nad lõikavad ka läbi põllud ja aiad ning sidemed inimeste vahel,” ütleb Klaar. Ta lisab, et tõkked ei vasta rahvusvahelisele seadusele.
 
Veekindla vaheseina ehitamine

Lepitusministeeriumi aseministri Ketevan Tšikhelašvili sõnul näitab okupatsioonijoone tarastamine ja karm kontrollimine Venemaa soovi lõigata osseedid ja abhaasid Gruusiast ära nii majanduslikult kui sotsiaalselt. Kui varem sõitsid paljud osseedid poole tunni kaugusele Gorisse toitu tooma, siis nüüd pole see võimalik. Seetõttu olla mägises Osseetias toiduainete hinnad tõusnud.

Gruusia valitsus hoiab piiri osseetidele ja abhaasidele lahti. Neil on ka õigus Gruusias tasuta arstiabile. „Kuna Osseetias ja Abhaasias on arstiabi palju viletsam, siis tuleb meile sealt järjest rohkem inimesi ravile tõsiste haigustega. Eelmisel aastal käis ravil 800 inimest,“ ütleb aseminister.

Hea tahte märk on ka tema ministeeriumi ebatavaline nimi. „Olime varem territooriumite taasühendamise ministeerium. Et pingeid vähendada, nimetame seda nüüd lepitusministeeriumiks,“ selgitab Tšikhelašvili.
 
Okastraataed üle kodumaja  

Vaikses ja vaeses Dvanis ehitavad 15 meest vaid 50 meetri kaugusele küla poolitavast okupatsioonijoonest maja. Põhjuse, miks keegi nii lootusetus kohas on otsustanud maja ehitada, selgitab viiekümnendates aastates Kahha.

Ta näitab käega ülesmäge, kus seisavad kaks katuse, uste ja akendeta majakarpi. Vene piirivalve teatas Kahhale ja tema naabrile paar kuud tagasi, et varsti pikendavad nad traataeda ning kuna grusiinide majad jäävad okupatsioonijoonele, siis lammutab piirivalve need maha. Seepeale otsustas Kahha ehitada oma krundi teise otsa uue maja.

„Ehitan uue maja siiasamasse põhimõtte pärast, et nad ei arvaks, et suudavad siit kõiki inimesi ära ajada,“ räägib Kahha, keda aitavad ehitusel heast tahtest naabrid ja sugulased.
Dvanis on ühel pool piiri grusiinide ja teisel osseetide majad. Lähimad asuvad üksteisest saja meetri kaugusel. Küsisin, et kas Kahha vahel ka osseedi naabritega salaja suhtleb?
„Oi ei!“ raputab mees pead. „Nii kui jala piiri peale panen, on vene piirivalve kohal ja paneb mu pokri. Nad peidavad ennast põõsastes ja jälgivad meid kogu aeg hoolega.“
 
1500 dollarit või 15 eurot kuus

Mäeseljandikult Dvani kõrval paistab mõne kilomeetri kaugusele ehitatud kolmekordne piirivalvekordon, kus lisaks 300 mehele elavad ohvitseride pered. Kindlasti oleksid enamik Venemaa sõjaväelasi väga rõõmsad, kui saaksid nii uues uhkes majas elada. Osseetia-Gruusia piirile on selliseid kordoneid ehitatud 19.

„Osseetias saavad FSB piirivalvurid topeltpalga, reamees teenib 1500 dollarit kuus,“ väidab üks gruusia sõjaväelane. „Piirivalvurid on Venemaalt, osseete nad ei võta, sest ei usalda. Meil Gruusias pole ühtegi peret, kellel poleks vähemalt ühte osseedist sõpra.“

Vene-Gruusia sõja algusest möödub augusti alguses kuus aastat. Tuhanded põgenikud elavad majades põrandapinnaga 4×6 meetrit. Õnnelikumad neist on leidnud töö, teised saavad väikesel maalapil endale süüa kasvatada. Riik maksab neile iga pereliikme kohta veidi üle 15 euro põgenikupensioni ning võtab kommunaalmaksude eest odavamat hinda.

Alates 2009. aastast on Vene piirivalvurid tarastanud Lõuna-Osseetia ja Gruusia vahelist 350 kilomeetri pikkust okupatsioonijoont okastraataia ja metalltaraga kokku 51 kilomeetri pikkuselt. Tõkestatud on eelkõige teed ja külavahed, välistamaks piiriületusi kõige mugavamates kohtades.

Gruusia riik püüab piirialade elanikke toetada niisutussüsteeme taastades ning küttega aidates. „Me ei taha, et okupatsioonijoonega piirnevad alad välja surevad. Inimesed  elistavad ka oma kodukohta edasi jääda, kui just elu ei sunni neid lahkuma,“ kinnitab aseminister Tšikhelašvili.

Gruusia-Venemaa sõja tagajärjed

*Viiepäevases sõjas hukkus Gruusia poolel 181 ning Venemaa poolel 104 sõjaväelast.

*Tsiviilelanikke hukkus Lõuna-Osseetias 162 (Venemaa andmetel 365), Gruusias 224.

*Kodu kaotas vähemalt 158 000 inimest, sealhulgas sunniti 15 000 grusiini lahkuma Lõuna-Osseetiast. (Gruusia valitsuse hinnangul kaotas kodu vähemalt 230 000 inimest.)

*Gruusia territooriumist on okupeeritud viiendik.

Allikas: Wikipedia
 
Artikkel ilmus 30.07.2014 Eesti Ekspressis, väljendab autori seisukohti ning on valminud Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani abiga.

 

Autorist: Hannes Rumm

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>